LIETUVIU
KALBOTYROS
KLAUSIMAI,
XXXI
(1994)
KALBOS
NORMALIZACIJOS
KLAUSIMAI
REIN
KULL
JARJEKINDEL
TERMINOLOOGIATOO
KUI
ARENENUD
KIRJAKEELE
EELDUS
JA
ALUS
E
ki jakeel
suudaks
ai a
kdiki
ah samaid
unk sioone
ning
oiks
edukal
oi-
me
ulla
iigikeele
iilesanne es,
peab
al
olema
ajalik
a engu ase
ning
ikkalik
ja
mi mekiilgne
sOna a a.
Tais da usliku
ah uskeelena
saab
ki jakeel
unk sio-
nee ida
siis,
kui
a
on
Oimeline
ai ma
ko gha iduskeele
ja
eaduskeele.
as u-
us ikkaid
i lesandeid.
Eeldused
selleks
loob
ja jepide ja
sihikindel
e minoloo-
gia 6s.
Ees i
ki jakeel
ai is
miiela
iilesandeid
Ees i
Vaba iigi
eksis ee imise
aa
aas-
a el
1918—1940,
apsemini
aja ahemikus
1920—1940,
ses
1918.
ja
1919.
aas a
olid
okupa siooni,
Oimu ahe use
ja sdja
aas ad.
Alles
pai as
2.
eeb ua il
1920
Noukogude
Venemaaga
sdlmi ud
Ta u
ahu
éis
Ees i
abal
a eneda
oma iik-
luse
ingimus es
ja
ees i
keel
di ma
haka a
iigikeele
iilesandeid.
Vaga
oluline
e-
gu
seejuu es
oli
ké gha iduse
muu umine
ees ikeelseks
ja
paljude
e ialade
ees i-
keelse
oskussOna a a
kii e
aljaa endamine.
E
ees i
ki jakeel
1920.
aas ail
suh elisel
kii es i
suu is
haka a
ai ma
kiki
ii-
gikeele
iilesandeid,
selleks
kujunesid
ajalikud
eel ingimused
pika
aja
jooksul
nii
meie
ki jakeele
iildise
a enemiskdigu,
ah aha iduse,
ah usliku
enese ead use
dusu
nadol
ja
ka
so siaal-majanduslike
ingimus e
6 u.
Nime agem
siin
selliseid
olulisi
lah e-eeldusi,
nagu
ees i
ki jakeele
kujunemisp o sess
ja
ki jasOna
a eng
ala es
16.
sajandis ,
ohkem
kui
300
aas a
pikkune
ees i
ah akooli
ajalugu,
ees i-
keelse
ajaki janduse
pikaajalised
adi sioonid:
esimene
ees ikeelne
pe ioodika-
aljaanne
1755,
pide amal
ilmu y
ees ikeelne
ajaki jandus
ala es
19.
sajandi
algus-
kiimnendeis ,
ees ikeelse
populaa eadusliku
ja
e ialasema
ki janduse,
samu i
ees i-
keelse e
kooli aama u e
aljaandmine
ja
as a a
sOna a a
Kkujunemine
ligikaudu
samas
ajas
ala es,
ah uslik
a kamisaeg
oma
suu ii i us ega
m6édunud
sajandi
eisel
poolel,
piiiid
ees ikeelse
kesk-
ja
ko gha iduse
poole
méédunud
sajandi
lépu-
ja
kdesole a
sajandi
alguskiimnendeil,
ees i
ki jakeele
iih lus amis-
ja
no mimis ao -
lused
nii
juba
méédunud
sajandi
70-nda el
aas a el
kui
ka
e i i
ala es
kadesole a
sajandi
esimese
kiimnendi
l6pus .
Kdik
see
almis as
e e
pinna
ees i
keele
kui
ah-
uskeele
k6igekiilgsele
aljakujunemisele.
A enenud
ki jakeele
ja
ema
iigikeelena
Au hscihec ioid
ah is
cel ingimus
on
emakeelse
oskussOna a a
olemasolu
kOik dimalikel
aladel.
Ja
mida
aas akiim-
me
edasi,
seda
ah sama
osa
e minileksika
kaasaegse e
ki jakeel e
puhul
e endab.
=
67
Ees ikeelse
oskussOna a a
kujunemise
algus
nii
ménelgi
alal
ula ub
mi u
sajan-
di
agasi.
Pide amal
ja
laiemas
ula uses
on
ees ikeelse
e ialasOna a a
a eng
jal-
gi a
ala es
méédunud
jajandi
alguskiimnendeis
ees ikeelse e
koolidpiku e,
popu-
laa eaduslike
iikis e
ja
e ialasema
ki ja a a
kujunemise
naol.
Méddunud
sajandi
eisel
poolel
6ib
aheldada
juba
eadlikuma
ege us
ees ikeelse
oskusséna a a
a endamisel
—
nime agem
siin
sellis e
ah usliku
liikumise
egelas e,
ha i las e
ja
eadusmees e
ege us
nagu
F .
R.
K eu zwald,
C. R.
Jakobson,
J.
Kunde ,
J.
Ku ik,
K.
A.
He mann,
P.
Hella
j .
Kuni
sajandi ahe useni
egu se i
emakeelse e
oskussOnade
loomisel
ja
kujun-
damisel
siiski
eel
omae e,
igaiiks
indi iduaalsel .
Ala es kiesole a
sajandi
esime-
se
kiimnendi
ldpus
aga
haka i
niihas i
ki jakeele
no mimisel
kui
ka
oskussOna a a
a endamisel
egu sema
ja jekindlamini
ja
plaanipa asemal
ning
see
66
omandas
kollek ii se
iseloomu.
Tanapiie a
ees i
ki jakeele
alus e
iksee imisel
ja
iildisel
no -
malisee imisel
e endasid
ah sa
osa
neli
jajes ikku
oimunud
ki jakeele
no mimi-
se
kon e en si
aas a el
1908, 1909,
1910
ja
1911.
Selle
66
ulemusi
kajas ab
1918.a.
ilmunud
ees i
keele
o og aa iasOna aama
ning
hiljem
ja kasid
seda
suunda
poh-
jalikumal
ja
sii enda umal
3-kdi eline
o oloogiasOna aama
(£0S8:1.,92.;
3.
1925,
1930,
1937)
ja
E.
Muugi
aike
digekeelsussOna aama
(10
i kis
a.
1933—
1946),
samu i
ees i
keele
koolig amma ikad.
Teadlik
kollek ii ne
66
ees i
e ialaséna a a
loomisel
ja
ko as amisel
mi me-
Sugus es
e minoloogiakomisjonides
ja- éd iihmades
algas
20.
sajandi
esimesel
aas akiimnel.
Seesuguse
ege use
ulemusena
ilmusid
1909.
aas as
ala es
iiks eise
ja el
mi mesugused
e minoloogiasénas ikud:
1909.a.
ma emaa ika,
1911l.a.
geo-
g aa ia,
1914.a.
medi siini,
sOjanduse
ja
keemia
(2
oskuss6nas ikku)
alal,
1917.a.
Ees imaa
aimede
nime used,
1919.a.
oskussOnas ik
ii isika
alal.
Aja ahemikus
1909—1919
ilmus
iikis
9
e minoloogiasOnas ikku,
mis
sisaldasid
iih ekokku
ca
10
000
e mini .
E ilise
hoo
sai
ees ikeelse
e minoloogia
ko as amine
ja
e minoloogiasOnas ike
koos amine
pi as
seda,
kui
moodus us
Ees i
Vaba iik
ja
kui
Ta u
ilikoolis
haka i
Ope ama
mi mesugus el
e ialadel
ees i
keeles.
See
ei
saanud
muidugi oimuda
ji s-
ku,
aid
ja k-ja gul ,
nii
e
osa
e ialaloenguid
loe i
eel
monda
aega
muulasp o-
esso i e
pool
saksa
Oi
ene
keeles,
kuid
siiski
kiillal
kii es i
ja
seda
agas
ilja-
ka
66
paljude
eadusalade
emakeelse
séna a a
loomisel
ja
a endamisel.
Aas ail
1920—1940
ilmus
sellise
ilka
ning
éhusa
e minoloogia éé
ulemusena
i le
40
oskuss6nas iku,
enamik
neis
Ta us.
Kokku
sisaldasid
need
ligemale
200
000
oskuss6na.
Ta u
iilikooli
juu es
egu senud
e minoloogiakomisjonides
pandi
kin-
del
alus
paljude
eadusalade
siis emaa ilisele
e minoloogiale,
nagu
nai .
bo aani-
ka,
zooloogia,
geoloogia,
medi siini,
Sigus eaduse
ja
eis el
aladel.
Kaasaegse
ees i-
keelse
eadus e minoloogia
loomisel
ja
a endamisel
kuulu ad
e ilised
eened
kee-
le eadlasele
J.
V.
Veskile,
kes
ak ii sel
ja
iljakal
o is
osa
kOigi
aja ahemikus
1920—1940
Ta u
iilikoolis
od anud
e minoloogiakomisjonide
éds
ja
eel
mi me
muugi
oskuss6naya a
komisjoni
ege uses .
Vaga
oluline
seejuu es
on
mi e
ainul
68
J.
V. Veski
éhusal
kaas ege usel
ko as a ud
emakeelse e
e mini e
hulk
(iile
180
000
oskuss6na),
aid
ka
ema
loo
lahenemine
sellele
édle
ning
ees i
keele
ole-
masole a
ainese
ja
Oimalus e
mi mekiilgne
ja
leidlik
akendamine,
mis
16i
hea
aluse
ees ikeelse
e minoloogia
mi mekiilgseks
hilisemakski
a enguks.
Te minoloogia ege us
ja
e miniko as us
on
ja kunud
Ees is
ka
pa as
eis
maailmaséda.
Aja ahemikus
1945—1990
on
iseseis a e
aljaanne ena
ndinud
iiki-
algus
umbes
130
mi mesugus
e minoloogiasOnas ikku.
Peale
selle
on
ko as a ud
e minoloogia
ja
mi mesuguseid
spe siaalsOnas ikke
a alda ud
ka
e ialaajaki ja-
des
ja
in obiille aanides
ning
me oodika dljaanne es,
samu i
e iala aama u e
li-
sadena.
Te miniko as use
ulemused
sisaldu ad
ka
paljudes
aime-,
linnu-,
pu u-
ka-,
seene-
jm.
maa aja es,
aga
samu i
ka
sellis es
kapi aalse es
e iala aljaanne es,
nagu
.,,Ees i
NSV
loo a*
11
k@i es,
7-kéi eline
sa i
,,Loomade
elu“
jm.
Mi me-
sugus e
e ialade
e minoloogia
sisaldab
ka
,,Ees i
noukogude
en siiklopeedia“
1.
ja
p aegu
pooleli
ole
2.
iljaanne,
samu i
,,Oigekeelsussona aama *
(1976
jj.).
Ope a ii seks
e miniko as us iisiks
on
olnud
aba iiklike
e minis anda di e
ko-
os amine
(seni
on
neid ligemale
70).
Selline
ja jepide
aas akiimneid
kes nud
66
ees i
e minileksika
kujundamisel
ja
a endamisel
on
aganud
ees i
ki jakeele
sOna a alise
mi mekiilgsuse
ja
po en -
siaalse
Oimekuse,
mis
on
aga
ah is
ki jakeele
kdigi
unk sioonide
ai mise
seisu-
kohal
ning
éimaldab
al
oime
ulla
ka
iigikeele
iilesanne es.
Ees i
keel
di is
edukal
iigikeele
ilesandeid
iseseis a
Ees i
Vaba iigi
eksis ee i-
mise
ajal
(1918—1940),
mis,
nagu
nagime,
suu el
maa al
aga i
in ensii se
ja
mi me-
kiilgse
e minoloogia ééga.
Sisulisel
ai is
ees i
keel
iigikeele
iilesandeid
suu el
maa al
ka
pa as
1940.
aas a
nOukogude
dimu
aas a el.
Kahjuks
on
iihekiilgne
suu iiklik
majandus-
ja
ah uspolii ika
( oo mise
eks ensii a eng,
sellega
kaasne
uge
mig a sioon
ja
demog aa ilise
si ua siooni
hal enemine,
ene
keele
m6ju
ja
eelisseisundi
uge -
danud
iiklikud
e iabindud
jms.)
iimas el
aas akiimne el
nega ii sel
mdjunud
ja
ahendanud.
ees i
ah uskeele
loomulikke
unk sioone.
E i i
hal a al
a enes
see
p o sess
1970.
ja
1980.
aas a el.
Kdige
selle
agaja jel
on
iimas el
aas a el
ja sul
hal enenud
iildkasu a a a
ees i
keele
ase,
kuju ades endas
p aegu
ésis
p oblee-
mi.
See O u
uli
haka a
ees i
keele
Sigusi
o sus a al
kai sma
ning
osu us
ajali-
kuks
yas u
O a
ja
keh es ada
keeleseadus.
Pa as
pingelis
édd
ja
poli isee i ud
ohkkonnas
selle
seaduse
keh es amise
imbe
kdinud
di lus
(muulas e
pool
esi a-
ud_
siiiidis used
ebademok aa likkuses,
nende
Oigus e
disk iminee imises
jms.)
Ge i
kecleseadus
jaanua is
1989
lépuks
as u
ning
see
jOus us
1.
eeb ua is
1989.
Oma
loomul
oli
see
seadus
ees i
keele
kai se
seadus.
Vaa ama a
ea ud
askus-
ele
selle
seaduse
saamise
ja
as u O mise
p o sessis
ja
mOninga ele
ajakajaamis ele
mOnedes
selle
ak i
sai e es
( ene
keele
jus
nagu
e iline
seisund
eis e
keel e
seas
peale
ees i
keele
kui
iigikeele,
moninga e
pa ag ah ide
akendumise
eba eaalne
ah aeg,
nime a i use
egulee imisega
seo ud
kiisimused
jms.)
sai selles
ees i
69
Keele
ule iku
seisukohal
hea
ja
ajalik
seadus.
Seadusega
si es a i
ea ud
ndu-
ded
nii
asu us ele
kui
ka
ame iisiku ele,
keh es a i
kindlad
keeleoskusnouded
ea-
ud
ka egoo ia
éd aja ele
ja
edasises
apsus a i
seda
ning
éd a i
Valja
nende
noue e
ealisee imise
ko d.
Keeleseadus
16i
ajalikud
eeldused
ees i
keele
s aa use
ja
egeliku
oluko a
pa an-
damiseks,
mis
puu ub
aga
selle
seaduse
ja gimisse,
siis
pole
see
kiillal
aga ud
ol-
nud,
ses
on
puudunud
ko alik
ji ele al emehhanism
seaduse
ai mises
kinnipi-
damise
jalgimiseks.
Ulemnéukogu
P esiidiumi
juu de
moodus a ud
spe siaalne
Keelekai sekomisjon
iihiskondliku
ins an sina
ei
ole
suu nud
agada,
e
meie
kes-
leseadus
k6ikjal
ja
kéigi
pool
aide aks.
K6ige
iimasel
ajal
on
ii i a ud
monede
abinéudega
seda
oluko da
pa andada.
Meie
keeleseaduse
jéus umine
ja
akendumine
on
siiski
oonud
kaasa
palju
posi-
ii se .
See
on
mdjunud
soodsal
keel e
Sppimisele,
on
haka ud
kii es i
koos a-
ma
ja
alja
andma
mi mesuguseid
6ppe ahendeid,
sénas ikke,
es mikke
jm.
Te -
minoloogia éés
k6ik
see
e ilisi
sisulisi
muu usi
kaasa
pole
oonud,
kiill
aga
on
ja -
sul
kas anud
e miniko as use
mah .
Te minileksika
oma
e ialal
on
haka ud
ko as ama
ka
neis
aldkondades,
kus
ees ikeelse
oskuss6na a a
ko as amis
pikka
aega
ei
oimunud,
nagu
nii .
eks iili éds uses,
ke ge éds use
alal,
aud ee anspo dis
jm.
aladel.
On
as u ud
samme
selleks,
e
ees i
keel
iigikeelena
saaks
kasu ada
k@i-
gis
elulis es
s aa ides
ja
e
keeleseaduse
ndue ele
as aksid
asjaajamine,
ehnili-
ne
dokumen a sioon,
kaubanduskeel
(e ike id;
oo ekasu amisjuhendid
jms.)
jm.
Keeleseaduse
as u é mine
meil
Ees is
ja
eis eski
Noukogude
Lii u
kuulunud
aba iikides
16i
ajalikud
eeldused
asjaomas e
ah uskeel e
kdigekiilgseks
a en-
guks ning
nende
unk sionee imiseks
iigikeele
ollis.
Pa aku
on
need
keeleseadu-
sed
ja
nende
posi ii se
mdju
blokee inud
24.04.90
NSVL
Ulemnoukogu
pool
as-
u ée ud
iileliiduline
keeleseadus
(3axoH
0
a3p Kax
Hapogzlos
CCCP),
mis
suu iik-
liku
ak ina
on
paljus
nullis anud
aba iikide
keeleseadus ega
saa u a u.
On
saa-
nud
selgeks,
e
ah uskeel e
aiediguslik
s aa us,
nende
éeline
unk sionee imine
iigikeelena
on
éimalik
aid
ah us aba iigi
aieliku
su e adnsuse
ko al.
Seda
enam
on
in ensii ne
oskuskeele
ja
e ialaleksika
ko as amine
ajalik
ka
p aegusel
iileminekuajaja gul
eel
dieliku
su e adnsuse
poole.
Péhjalikud
muu-
used
p aeguse
Ees i
polii ikas,
oo mise
ja
majanduse
ka dinaalne
iimbe ko al-
damine,
iha
ela ne ad
ja
laiene ad
sidemed
alismaailmaga,
kdik
see
nouab
ka
meie
keelelise
suh luse
imbe o ien ee imis ,
néuab
seda,
e
oleksime
almis
egu -
semiseks
ja
asjaajamiseks
mi me es
keel es.
Kii es i,
Juba
k6ige
lahema
aja
jook-
sul
on
aja
ko as ada
e minoloogia
mi me el
e ialadel,
eelkOige
aga
sellis el
aladel,
nagu
seda
on
oo mise
o ganisee imine,
kaubandus,
a us us,
u us us,
a-
handus,
pangandus
jms.,
seega
majanduse
aldkonnas
selle
s6na
a a as
ahenduses.
Ja
selles
suunas
66
kdibki.
Juuni
1990
70
NUOSEKLUS
TERMINOLOGIJOS
DARBAS
KAIP
BENDRINES
KALBOS
PLETOJIMO
PRIELAIDA
IR
PAMATAS
San auka
Kad
nacionaliné
kalba
galé y
a lik i
isas
pag indines
unkcijas
i
bi i
als ybine
kalba,
jai
ba-
ina
isy
s i¢iy
isapusi’ka
i
iSplé o a
leksika.
S aipsnyje
apZ elgiama,
kaip
yko
Sis
p ocesas
es y
kalbos
is o ijoje.
Kai
ku iy
Zmogaus
eiklos
s i iy
p o esinés
es y
leksikos
uzuomazgos
siekia
zila
seno e.
Nuo
p aei o
améZiaus
j
es y
specialiosios
leksikos
plé a
jau
bu o
Zi ima
samoningai,
ai
badinga
isu
pi ma
okiems
nacionalinio
judéjimo
eikéjams,
kaip
K eic aldas
(F.
R.
K eu zwald),
Jakobsonas
(C.
R. Jakobson),
Kunde is
(J.
Kunde ),
He manas
(K.
A.
He mann),
Hela as
(P.
Hella )
i
k .
Iki
Sio
Sim me io
p adzios
g ynai
es i8ky
e miny
k imas
Es ijoje
u éjo
uZda a,
indi idualy
po-
bidj.
Planingesné
i
k yp ingesné
&i
eikla
pasida é
pi mame
miisy
amZiaus
deSim me yje.
J ai-
iy
s i¢iy
e minija
im a
a ky i
am
ik ose
da bo
komisijose
kolek y iai.
Tuo
bidu
pe
1909—
1919
m.
bu o
iSleis i
9
e miny
Zodynai,
u in ys
be eik
10
000
e miny.
Te miny
a kyba
Es ijoje
ypa¢
issiplé é
po
o,
kai
bu o
jku a
nep iklausoma
Es ijos
Respubli«
ka
i
j ai ios
disciplinos
Ta u
uni e si e e
p adé os
dés y i
es i8kai.
T e¢iajame
i
ke i ajame
Sio
amZiaus
deSim me yje
bu o
padé i
daugelio
mokslo
Saky
sis eminés
e minijos
pag indai
(bo a-
nikos,
zoologijos,
geologijos,
medicinos,
eisés
i
k .).
In ensy iai
di ban ,
1920—1940
m.
bu o
suda y a
i
iSleis a
daugiau
kaip
40
e miny
Zodyny,
apimanéiy
be eik
200
000
es i8ky
e miny.
Ku ian
daba ine
e minologija
ypaé
nusipelné
akad.
J.
V.
Veskis
(J.
V.
Veski),
ku is
ak y iai
daly a o
daugelio
o
me o
e minologijos
komisijy
da be
i
sumaniai
bei
isapusi8kai
émési
liau-
dies
kalbos
idiniais
esu sais.
Te minologijos
da bas
i
e miny
a kyba
buyo
esiama
i
po
An ojo
pasaulinio
ka o.
Be
e s-
iniy
Zodynu,
1945—1990
m.
sa a ankiskais
spausdin ais
leidiniais
iSleis a
be eik
130
j ai iy
e mi-
ny
Zodyny
(bend as
e miny
kiekis
—
350
000).
Be
o,
su a ky a
e minija
bu o
skelbiama
Zu -
naluose
bei
in o maciniuose
me odiniuose
leidiniuose,
kaip
i
specialiyjy
knygy
p iedai.
Te -
miny
a kybos
ezul a ai
ma y i
i8
daugelio
kapi aliniy
eikaly,
enciklopedijy
i
k .
Pas a ai-
siais
deXim mediais
aikomas
i
ope a y us
e miny
a kybos
bidas
—
suda omi
espublikiniai
e miny
s anda ai
(iuo me u
jy
y a
apie
70).
Nuoseklus
i
in ensy us
e minologijos
da bas
padéjo
es y
kalbai
sékmingai
a lik i
als ybinés
kalbos
uZda inius
nep iklausomos
Es ijos
Respublikos
me ais
(1918—1940).
IS
esmés
es y
kalba
pla iau
a
siau iau
a liko
als ybinés
kalbos
unkcija
i
po
1940
me y
—
a yby
aldzios
me ais.
Pas a yjy
deim mediy
ienpusiska
ekonominé
i
nacionaliné
poli ika
neigiamai
pa eiké
es u
kalba
i
susiau ino
jos
na i alias
unkcijas.
Todél
pasida é
bi ina
1989
m.
sausj
p iim i
specialy
kalbos
js a yma.
Sis
js a ymas
ski as
gin i
es y
kalbos
eiséms.
Vis
dél o
y a
ai8ku,
kad
ne a zomas
nacionalinés
kalbos
s a usas
i
als ybinés
kalbos
unkciona imas
galimas
ik
esan
isiskam
nacio-
nalinés
espublikos
su e eni e ui.
Specialiosios
leksikos
i
e miny
a kybos
da bas
labai
eikalingas
i
daba iniu
pe einamuoju
p ie
isisko
sa a ankiskumo
laiko a piu.
Ypaé
ai
s a bu
oms
Sakoms,
ku ios
y a
iesiogiai
susiju-
sios
su
esminiu
gamybos
i
ekonomikos
pe a kymu.
1990
m.
bi Zelis
MOCJEXOBATEJIBHAA
TEPMMHOJIOTHYECKAA
PABOTA
KAK
IIPEJIIOCBIIKA
MW
OCHOBA
PA3BATHA
JIATEPATYPHOLO
A3bIKA
Pesiome
Jina
o o
y oGp
HauHOHANbHBI
A3bIK
HOPMasIbHO
YHKUMOHMpOBaN
BO
BCex
cibepax
o6-
lLeCTBERHOM
*XH3HM
H
CYLIeCTBOBas
B
POM
FOCyMaPCTBEHHOTO
ABbIKa,
OH
OIKEH
OOaaTb
pase
BATOH
MHO oc opoHHei
NexcuKoli.
B
cTaTbe
pacCMaTPHBaeTCA,
KaK
NPOXOMHI
Mpoecc
pasBATHA
OCTOHCKOM
TePMMHONOFMYecKOM
JICKCHKH.
71
Tleppe e
3a aTkH
mpodeccHonanbHOli
SCTOHCKOI
NeKCHKH
B
HeKOTOpBIX
OGNacTAx
4eu10Be-
4ecKOli
MeATeIBHOCTH
YXOAAT
B
Naekoe
Mpou noe.
B
MpomsioM
BeKe
K
Pa3sBHTHIO
SCTOHCKO!
cne-
MaMBHOll
JeKCHKH
OTHOCHMCh
Y2Ke
CO3HATEIBHO,
iaBHBIM
O6pa30M
Gaa osaps
HeKOTOpEIM
AeATelaM
HalHOHabHO O
ABIKeHHA
(Kpeiinpanbaz,
AkoG6cou,
Kyazep,
XepMann,
Xenna
u
mp.).
K
Ha any
9TO O
CTONCTHA
CO3MAHHE
ICTOHCKUX
TEPMMHOB
HOCHNO
MHANBHAyanBHDII
XapaxTep.
Bonee
nmmanomepupili
M
WeneHanpaBneHHpiii
XapakTep
9Ta
WeaTeNbHOCTB
mpHoGpena
B
neppom
HecaTHleTHH
Hau e o
c oneTHs.
TepMMHOueKcUKy
M3
pa3HEIX
OOnacTe
c amM
ynopanounBaTE
B
CoOTBeTCTBYIONIMX
pabounXx
KOMUCcHAX.
B
pezysbTaTe
B
Te enne
1909-1919
.
Be
B
cBeT
9
TepMuHOMO H4eCcKUX
COBapeli,
conepxanMx
OKoTO
10
000
TepmuHoB.
Oco6o
ummpoxHi
pasmax
ymopaqoueHHe
IcTOHCKOH
TepMuHONO HM
NpHoGpeno
ocne
o6pa-
30BaHMa
CyBepeHHOl
Sc oucKo
Pec yOnuKun,
aB
Tap yckom
yHupepcn e e
yueOubie
aucunnM-
HbI
CTasH
MIpemOAaBaTbCA
Ha
9CTOHCKOM
aA3bIKe.
B
1920—1930-e
ons
Os ia
3anoxeHa
ocHoBa
CHcTeMaTHYeckol
TepMAHOMOTMM
MHOTHX
Hay4HBIX
NucHMNIMA
(GoTaHHKH,
30070 nH,
eono un,
MeAMUMHEI,
TopHcupyAcHuMA
uM
1p.).
B
1920-1940
.
B
pesyn a e
HHTeHCHBHOI
pa6o s
65110
cocTaBneHo
Hm
u3qaHO
Gonee
40
TepMuHOno M4eckHX
ChoBapeli,
oXxBaTHIBAIOUIHX
oKos10
200
000
SCTOHCKUX
TepMHHOB,
OcoOsie 3acny H
B
Co3aHMM
CoBpemenHoi
TepMHHONO AnK
NpHHadnexKaT
akalleMuky
UM.
B.
Becku,
ko opbili
aKTHBHO
yuacTBoBa
B
paGo e
Gonbu MncTBAa
TepMHHOO H-
MeCKHX
KOMHCCHI
H
KOTOPBIH
YMeIO
H
MHO ooGpa3HO
UCHOsb30BAT
BHYTPeHHHe
pecypcs
Hapon-
HOTO
s3bIKa.
TepMHHONO H4ecKad
WeaATeMbHOCTS
U
TepMMHOyNOpALOYeHMe
NPOAOMKaNch
U
NOCHE
BTO-
poi
Muposoii
Bolus.
B
e enne
1945—
1990
.
caMocToaTenbusIMM
u3qaHMAMM
BEIM
B
CBeT
oxono
130
pa3H4HEIX
TepMuHOO H4ecKHX
CaoBapel
(350
000
TepMHHOB),
He
cuHTan
NepeReneH-
HbIX.
Kpome
To o,
ynopaqoueHHas
TepMMHOMO AA
NyOMUKOBANACh
B
%*KYPHaaX
H
uEopMauHon-
HO-MeTOMMYECKHX
H3AHHAX,
a
TAKE
B
BAe
NpUNOXKeHMM
K
c iei{MaNbHbIM
H3zaHMAM,
O
pesynb-
TaTaX
TePMHHOyNOpATOVeHHA
COOOMIAIOCs
BO
MHOTHX
KalMTANbHBIX
Tpynax,
B
IHLMKIONeAMH
M
ap.
OHUM
u3
OnepaTHBHEIX
cnocobos
TepMuHoynopanoYeHHA
B
TOcHeAHMe
necaTHseTHA
sB-
WmeTcA
COcTaBeHue
pecnyGHKaHCKUX
TepMHHONO HYeCKHX
cTaHyap os
(ceii¥ac
ux
oxono
70).
Baa ogapa
WocHeAOBaTeNbHOCTH
H
HHTCHCHBHOCTH
JesATeAbHOCTH
B
pa3paboTKe
TepMBHOIIEK-
CHKH
SCTOHCKMH
ASBIK
YCMCUIHO
BHINOMHAT
3aqa4M
TOCYAapCTBEHHOTO
A3bIKa
BOMB
HeIaBUCUMOli
Sc oucxo
Pecny6nuxn
(1918—1940).
B
cyu Hoc u
scTouckuii
361k
B
Gonbueii
uM
MeHBUIel
CTeneHH
BLITONAAT
éynxunn
ocy-
HapCTBeHHO O
#3bIKa
H
Tocue
1940
oa —
B
ombI
cone cKoH
Baac u.
OnHaKO
OnHOCTOpoHHAA
SKOHOMMYECKAT
M
HAMOHATbHad
MOAMTHKA
B
NOCcHeAHMe
AecATHNeTUA
OTPUUATeNBHO
cka3asacb
Ha
QYHKUMOHMpOBAHMA
SCTOHCKOO
A3bIKa
M
Cy3HJIa
e o
ciepy
Pacnpoc paHenna.
Benegc ane
9TOFO
CTaO
HEOOXONMMBIM
IPHHATS
B
AHBape
1989
.
cHel HaNbHBI
3akoH
oO
a3bike.
Ilo
cBoei
CYMTHOCTH
MaHHbIi
3aKOH
ABHJICA
AKTOM
3al[MTbI
IpaB
ICTOHCKOTO
s3bIKa.
C ano
O¥CBMHEIM,
4TO
MONHONpABHBIi
CTaTYc
HalMOHANbHOTO
A3bIKa
H
ETO
HOpMasbHOe
byHKUMOHUpoOBaHue
B
Ka-
MeCTBe
TOCYAaPCTBEHHOTO
BO3MOXHO
TObKO
B
YCHOBHAX
NONHOTO
CyBepeHuTeTa
cTpaHE .
TeM
He
MeHee,
HHTeHCHBHaA
paSoTa
NO
ynopsyOYeHUIO
cnelManbHO O
sa3EIKA
H
TepMBHONeK-
cHkH
HeOOxoaMMa
M
B
HacTosu ee
Bpema.
OcoGeHHo
370
BaxKHO
B
TeX
o6nac ax,
koTopsie
He I0-
CPeNCTBEHHO
CBA3AHbI
C
KOPeHHEIM
MepeycTpoiicTBOM
MpOu3BOACTBa
U
3KOHOMUKH.
Vous
1990
