Compiling of Terminological Dictionaries under Changes in the Language Status

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, XXXI (1994) KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI MAIRE RAADIK OSKUSSONASTIKKE KOOSTAMISEST MUUTUVAS KEELEOLUKORRAS Eesti oskuskeeletdo on ligi 100 aastat vana, peaaegu sama kaua on Eestis koos- tatud oskussdnastikke. Terminoloogiatéd on kiinud kiill enam-vihem pidevalt, kuid omad tdusud ja mddnad on temalgi. Pracgune tdusuaeg langeb kokku iildise iihiskonna elu elavnemisega. Iseseisva Eesti Vabariigi taastamise lootuses on haka- tud taaselustama kdike seda, mis 50 aastat tagasi hivitati. Keeleelu seisukohast on viimase aja saavutustest tihtsaim keeleseaduse vastuvott Eestis 1989. a jaanuaris ja eesti keele riigikeeleks kuulutamine. Eesti keeleelu viimast poolsajandit iseloomustab iihelt poolt eesti keele kasu- tusala ahenemine, teisalt eesti keele vene(péra)stamine. Kecleseadus saab paraku tegelda vaid esimese valdkonnaga, s.o seista hea eesti keele kasutamise eest iildse. Teine kiisimus peab jidma keelehooldajate muretseda, sest iikski seadus ei kaitse veel keelt vddrmėjude eest. Eestis on hulk elualasid, kus eesti keel peab oma kohta jagama vene keelega voi kus eesti keelel enam kohta ei olegi. Osa valdkondi, kus eesti keel oma positsiooni on loovutanud, on seetdttu ka eestikeelsest oskuskeeletdost korvale jainud, aastaid ei ole nende erialade sdnavaraga tegeldud. On tulnud aeg vigu parandada: tuleb panna piir edasisele eesti keele diguste ja kasutusala kitsendamisele ning hakata sitani kdest antut tagasi votma. Senikaua, kui eestlane ei saa omi asju ajada eesti keeles voi kui eesti keeles napib sėnu, millega nditeks todasjust riikida, ei voi keegi eesti keele tulevikus kindel olla. Eesti keele koha ja diguste taastamine nduab eeltédd ja tingimusi. Oskuskeele- korraldajail péris tiihjalt kohalt alustada ei tule, sest sellist ala, mille sonavaraga kunagi ega iildse tegeldud poleks, Eestis ei ole. Kiill on aga puudus jirjepidevusest: kui mingi ala on pikka aega terminoloogide vaateviljast korvale jadnud, siis on paratamatu, et vastava ala oskuskeel aegub, uued mdisted jūūvad eesti vasteteta, mistottu ka eesti keelt kdneleja on sunnitud iiht vdi teist mdistet viiljendama vddr- keelse, s.0 siis harilikult venekeelse sdnaga. Kui todsuhtluski on venekeelne, ei ergu- ta miski eesti terminivara arengut. Eestikeelse oskussOnavara tihtsust mdistavad niiiid needki, kes seda varem tai- banud ei ole, digemini, nad on sunnitud seda taipama, sest keeleseadusest on teada, et ta esitab keeleoskusnduded : eestlane peab oskama niipalju vene keelt, kui tema tookoht seda nduab, ja venelane peab oskama niipalju eesti keelt, kui tema tos vaja on. Meenutades senist keelepoliitikat, on selge, et hitta jiivad esmalt venela- i 83 sed, kellel seni on piisanud iihest keelest. Pohiliselt kėlibki keeleseaduse rakenda- mine muulastele eesti keelt Opetades. Keeledppimiseks liheb vaja nii dpikuid kui ka sdnastikke ja kuna peale iildsd- navara tuleb osata oma eriala oskuskeelt, vajatakse ka palju oskussdnastikke. Olemasolevad sdnastikud, mida Eestis on kiillalt palju, keeledppijale iga kord ei sobigi. Varasemail aastail vilja antud sonastikud on juba osaliselt aegunud, ka ei pruugi sonastiku aines alati kasutaja tarvidustega kokku minna. Mahuka ja seega tiiusliku sonastiku tegemiseks kulub iiksjagu aega. Keeledp- pijat rahuldaks, vihemalt esialgu, ka vdiksem sonastik, eriti kui sellise saaks histi ruttu kiitte. Ettevotlikumad asutused ja kditised, kel tuleb oma venekeelseile to6ta- jaile eesti keelt dpetada, on tulnud méttele hakata ise tarvilikke viikesdnastikke koostama. Oskus- ja muidki sdnastikke vib teha kahel viisil, kas tolkida voi koguda aines ise. Viimane vdimalus tuleb kone alla nditeks siis, kui tolkimiseks sobivat teost leida ei Onnestu. Viimasel ajal Eestis valja antud algupérastest oskussonastikest tasub kindlasti nimetada mitmesuguseid erialavestmikke, sealhulgas nditeks toit- lustus- ja kaubandustddtajate sonastikud. Need kakskeelsed vestlussonastikud, mille on harilikult koostanud vastava ala asjatundjad, on mdeldud kitsamale kasu- tajaskonnale, nad on enamasti kūibel samas asutuses voi kditises, kus nad koostati. Vestmiku vorm sobib histi nii kaubandus- ja toitlustustdotajaile kui ka iildse koi- gile teenindajaile, kel tuleb palju suhelda, sest vestmik esitab peale oskussonade ka rohkesti vastavas ametis vajaminevaid tiiiipvéljendeid. Loomulikult vajab nditeks kaubanduse asjatundja sOnastikutdds lingvisti abi, kui mitte enne, siis toimeta- mise ajaks kill. Juhul, kui asutusel pole kdepdrast ettevdtlikku spetsialisti, kes sonastikutodga hakkama saaks, otsitakse juba varem lingvistide abi. Nii nditeks olid koondise „Eesti Toormetarne tootajad kogunud kokku endale esmavajalikud vene terminid, keclendite tdlkimiseks, s.o eesti terminivastete saamiseks podrdusid nad aga juba Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogide poole. Toormetarnijate ja termino- loogide koostd6 on jagatud kahte jirku. Koigepealt tehti valmis esialgne vene-eesti sdonakogu, mis ei vasta veel sonastiku nduetele, kuid mida saab paljundatult hakata kohe eesti kecle dpetamisel abivahendina kasutama. Edaspidi on kavas kogutud ainesest koostada umbes 1500 miirksOnaga vene-eesti ja cesti-vene toormetarne sOnastik. Nagu toormetarnijail nii tuleb ka varustajail puutuda kokku paljude erialade mdistetega, kdikehdlmavat varustuse sonastikku aga siiani koostatud ei ole. Eesti Varustuskomiteed ajendas sdnastikutédd hakatama ilmsesti jéllegi vajadus anda keeledppijaile abimaterjali. Erinevalt toormetarnijaist ei sdandanud varustajad paris oma peaga sdnastikku teha, vaid votsid eeskujuks venekeelse toodete ja toorme nomenklatuuri, mis hdlmab ūsna suure osa varustajaile vajalikest mdiste- test. Erialade kaupa koostatud sdnastikus on ka mitu originaalosa, mis oma hea- duselt tolgitud osadele sugugi alla ei jūū. Olen mdnda acga saanud tegelda eelmainitud vene-cesti varustuse sonastiku 84 — eestipoolse toimetamisega. Kuna vene termineid on eestindanud vastavate erialade asjatundjad, lubab toimetamistéd heita pilku tegelikule terminikasutusele. Uhest sdnastikust tema 4—5 koostajaga ei piisa iildistuste tegemiscks, aga mdnda tegeli- kule oskuskeclekasutusele iseloomulikku koorub siitki. Peatuksin pdhjalikumalt kahel kiisimusel: oskus- ja iildkeele suhe ning sdnasdnaline tdlkimine. I. Oskus- ja iildkeele suhe. Eeskitt keemia terminite puhul kerkib kiisimus, kuivord peab sdnastiku koos- taja jargima nomenklatuursust. Vene-ecesti keemia 'sdnastik teeb nimelt vahet nn nomenklatuursetel ja triviaalnimetustel; halbustamaks soovitatavat iileminekut triviaalnimetusilt nomenklatuurseile, esitab keemia sdnastik molemad, vdttes nomenklatuursed nimetused muidugi pohilisteks. Varustuse sonaraamat jirgib seda suunda vaid osaliselt, nditeks siis, kui molemad — nii nomenklatuurne kui ka tri- viaalnimetus — on vordselt tuntud ja kasutatavad (naatriumvesinikkarbonaat ja soogisooda, vesinikkloriidhape ja soolhape). Kui nomenklatuurne nimetus on oma pikkuse, keerukuse vms tottu jddnud esialgu vaid rangemasse, teaduslikumasse keelepruuki, siis on ta varustuse sonastikust, mil praktilisem suunitlus, vilja jietud, nditeks ei ole gliitserooli chk gliitseriini korval enam esitatud 1, 2, 3-propaantriooli. * Vahel tuleb iildkeelset nimetust eelistada ka muudel pdhjustel, nditeks sdnamo- odustuse huvides. Nii on oskuskeelne ithend veeldatud gaas sonamoodustuse seisu- kohalt ūsna ebamugav. Seepirast on sdnaithendist koosnev termin asendatud ūld- keelse liitsdnalise vastega vedelgaas, millega on vajadusel hdlpsam timber kiia, nii- teks vedelgaasiballooniautot, majapidamisvedelgaasi mahutit jm liitsdnu moodustada. Oskus- ja iildkeele vahekorda puudutab ka nn lithendiste kiisimus. Eesti keeles on pikemaist voorsdnust ajapikku tekkinud suupédrasemaid lithendisi, mis on ka oskuskeelde sobivaiks tunnistatud. Siiski omistatakse sellistele lithendistele veel konekeelsuse virvi ja termineina neid kasutada ei sbandata, ehkki sobivad on nii akumulaator kui ka aku, nii transformaator kui trafo, nii laboratoorium kui labor. 2. Sonasdnaline tdlkimine. Sdnasonaline tdlkimine, s.o tolkimine sama piritolu- sonaga, on kiill mugav, kuid osutub paraku sageli lihtsustatud lihenemisviisiks, seda eriti juhul, kui vene sonal on eesti keeles mitu vastet, kusjuures nn sdnasonalist vastet nende seas olla ei pruugigi. Vene terminile vdib eesti keeles vastata oma-vodrsdona paar. Keeledppijal on kergem omandada sama piritolu sona (eesti keele seisukohalt on sce harilikult voor- sona), eesti keelt emakeelena konelejale on libipaistvam oma- ehk eesti sdna. Kui oma- ja vddrsdna on vordviirsetena kasutusel, tuleks nad molemad ka sdnasti- kus esitada, néiteks sissevedu ja import, annusti ja dosaator, liikurtrepp ja eskalaator. Kindlasti liheb omatermineid tarvis siis, kui vodrterminid kipuvad mingil pdhjusel, nt sarnasuse tottu, segi minema, nagu dkonoomia ‘kokkuhoid(likkus)’ ja dkonoo- mika ‘majandus’. | Sonasonalisest tdlkimisest jūūb vaheks ka mitmetahenduslike terminite puhul, nagu néiteks vene mamepuaa, mexnuKa, asmomamuxa, mida kahjuks sageli vasten- datakse lihtsalt materjali, tehnika ja automaatikaga. Nii sobib niiteks terminit 85 Mamepuas eesti keeles materjaliks tolkida aine, toorme tihenduses (ehitusmaterjal, katuse (katte )materjal), samas aga kiudaine, mitte kiudmaterjal (vn eoaoxnucmolii mamepuas). Vene mamepuaa vOib olla ka tiie: wemkanoii Mamepuda tihendab lausriiet, mitte lausmaterjali. Voorsonast on pdhjust ka loobuda, néiteks kui tema tihendus sagedase ja tiikati asjatundmatu tarvituse tottu dhmastuma kipub ja eriti kui ta sama head omasona vilja hakkab suretama. Sel puhul v3ib ka sdnastik piirduda omasdnalise vastega, niiteks (766 )riist, mitte instrument (vn uncmpymenm), veotaara, mitte transpordi- taara (vi mpancnopmuas mapa), miiiidud toodang, mitte realiseeritud toodang (vn peanuzoeannas npooyKyus). . Omaette rithma sonasonaliste tdlgete hulgas moodustavad terminid, mille 6i- geid eesti vasteid lihtsalt ei tunta, sest need kuuluvad alles nn uudisterminite hulka. Oigupoolest on mitmed neist uudistermineist juba paarikiimne aasta tagused soo- vitused, mida aga siiani vddristatakse. Kiillap on selles oma siiii ka ldbinisti vene- keelsel toosuhtlusel, mis ei ole ergutanud eestikeelse terminiloomega kursis olekut. Kui ei teata, et pinnase laialiajamine ehk tasandamine on laajamine ja vastav seade laajur, nimetatakse need mehaaniliselt planeerimiseks ja planeerijaks (vn naanupo- game ja nianuposwux). Eesti keeles on planeerimisel peale laajamise veel mitu tahendust, eelkdige ‘plaani koostama’. Teadmatusest tehakse vene mapremune (vrd nglise marketing) eesti marketingiks, ehkki on olemas ka sdna turundus. Moni termin, mida ka sona-sdnalt tdlkida ei onnestu, on sama hésti kui eesti vasteta, sest vihemalt varustajad ei paista iildse teadvat, et noeepxa on taatlus, obpasyosas mepa — taatelmdot, voi et nocmasums ei ole mitte hankima, vaid tarnima. Muide, hankima-tarnima keerdsdlm ulatub tagasi 1930. aastatesse. Sonasonalise tolke korval tehakse ka kirjavahemirk-kirjavahemairgilist tdlget: insener-tehniline personal (vn umocenepno-mexnuyeckuii nepconan) inseneride ja tehnikute asemel, teaduslik-tehniline progress (Vn ndyuwno-mexuuueckuii npozpecc) teaduse ja tehnika progressi asemel. Varustusala ei saa pidada puht-venekeelseks — kiillap on Eestis juba neidki-, aga mirgatav osa asjaajamisest kdib varustajatelgi vene keeles ja see on oma jilje jatnud: eestlasedki ei tunne oma eriala eestikeelset oskussonavara. Kiillap tuleb koos muulastega eesti keelt, sh oma eriala oskuskeelt dppida ka eestlastel, kui nad ei taha eesti keele oskuses muulastest maha jidda. Praegu, kui huvi keelekiisimuste vastu on tousnud, vdiks kiill hellitada lootust, et keeleinimeste todvaev ei jdi liksnes paberlikuks uudisloominguks. TERMINU ZODYNU SUDARYMAS KEICTIANTIS KALBOS PADECIAI Santrauka 1989 m. sausio mėn. priimtame Estijos TSR Kalbos įstatyme estų kalba buvo paskelbta valsty- bine kalba. Nors kalbos, taip pat mokslo bei technikos kalbos, ugdomasis darbas Estijoje nebuvo nutrūkęs ir tuomet, kai estų kalbos negynė įstatymai, vis dėlto dabartinės kalbos padėties negali- ma laikyti patenkinama. Reikia rimtai susirūpinti estų kalbos ateitimi, netgi tuo, ar sugebės ji iš- likti sėkmingai visose gyvenimo srityse funkcionuojančia bendrine kalba. Mat nors ketvirtojo de- 86 šimtmečio antroje pusėje estų kalba jau buvo išplėtota bendrinė kalba, pastaraisiais dešimtmečiais jos vartojimas labai susiaurintas. Pavyzdžiui, labai neigiamai tuo atžvilgiu vertintinas beveik vi- siškas estų kalbos išstūmimas iš raštvedybos. Pastaruoju metu kai kurios įstaigos ir įmonės pradėjo rimčiau domėtis kalbos klausimais, taip pat savo srities terminologijos dalykais. Tai paaiškinama tuo, kad iškilo reikalas išmokyti estų kalbos kitataučius darbuotojus, dėl to prireikė ir universalių mokomųjų priemonių, ir terminų žodynų. Estijos mokslų akademijos Kalbos ir literatūros institutas yra sudaręs keletą sutarčių, pagal kurias imasi tvarkyti įvairių specialybių terminologiją. Kai kurios įmonės ir įstaigos savo jėgomis yra sudariusios sau reikalingą terminyną, tad terminologams lieka tik sukauptos medžiagos termi- nų tvarkyba. Paprastai tokio bendradarbiavimo rezultatas būna dvikalbis žodynas, kurį galima naudoti papildoma priemone mokant estų kalbos. Iš stambiausių šiuo metu atliekamų darbų minėtinas žaliavų parūpinimo ir tiekimo terminolo- gijos tvarkymas. Materialinio techninio aprūpinimo rusu—esty kalbų žodynas iš esmės jau baig- tas rengti. Kadangi žodyną rengė tos srities specialistai, iš jo galima šį tą suprasti, kokia yra tik- roji estų terminologijos būklė. Tenka pasakyti, kad yra nemažai estiškų terminų, kurių nežino ir patys estai, nors tokie terminai nuo seno pateikiami įvairiuose žodynuose. Tai, kad darbo kolek- tyvuose daug kur vartojama rusų kalba, trukdo plisti estų terminologiiai. O COCTABJIEHHH TEPMHHOJIOTHUAECKHX CJIOBAPEN B YCJIOBUSIX MEHSIIOHEVICS SI3bIKOBOI CHTVAIIMH PezsiomMe B suBape 1989 rojta 3akoHoM O s3bIKE DeTOHHH JCTOHCKHIĖ S3BIK Obi OOLABINEH rocynaper- BEHHbIM A3bIKOM. HecMOTps Ha TO 4TO mocTostHEas paGoTa Hall YHOPALOYCHHEM H3bIKa, B TOM YHCIIE A3bIKA HAYKH H TEXHHKM, IPOJOJDKAJIACh H B rOIbl, KOTA DCTOHCKHI S3BIK HE MONIbL30BalICH 3aKOHHOM 3alUTON, HLIHCUTHIOIO A3LIKOBYIO CHTYAUHIO HEJb3s IIDH3HATb YIOBIETBOPHTEIBHOM. Creayer cepbe3Ho moayMaTh O OyIyl[eM 3CTOHCKOTO S3bIKA, O TOM, CYMEeT JIM OH COXPaHHTBCH B Ka4eCcTBe JIMTepaTyPHOro A3bIKa, ycrnenrHo GyHKUHOHMPYIOUEro BO Beex obnactax. XoTs K KOH- uy 1930-X ronoB 3CTOHCKHŪ A3bIK GYHKIMOHHPOBA KaK BIIOJHE Da3BHTbIN JIKTEpaTYDHbIN H3bIK, B MOC/ICHHE NECATHICTHA cepa ero ymoTpebiieHus 3HauHTEJSIbHO OrpaHHuuBajiacb, [104TH TOJI- HOE OTCYTCTBHE 3CTOHCKOS3LIMHOrO AĮEJIONDpOH3BOJICTBa MPOABISETCA HE JIVYKUIHM oOpazom. B nocnennee Bpemsi B HEKOTOPBIX VY4peXJIEHHSX H Ha NPEANPHATHAX CTAJI NPOABISTHCA HH- Tepec K A3LIKOBLIM BOMPOCAM, B TOM YHKCJIE H K npodiaemMam TEDMHHOJIOTHH cBoel oTpacim., Ilo- NOOHbIlė HMHTEPEC MOXHO OOBACHATH H HeOOXOJIHMOCTLIO M3YYEHMS WHOA3LIYHBIMH DpDaOO4HMH 3CTOHCKOTMO Sfi35IKa, H3 Y€ro BbITEKaeT HOTDeOHOCTb KaK B VHHBEDpCAJIbHbIX Y4eOHBIX TIOCOŠHAX, Tak H B TEeDMHHOJIOTH4ECKHX CJIOBADAX. B Hucraryre A3bIKa K JiuTepaTypsi AHD yxe 3aK/110MeHO HeCKOJIbKO JIOTOBODOB 00 yriopa- NOMEHUH TEDMHHOJIOTHH TIO Da3HbIM CIeHHAIbHOCTSIM. HeKOTODbIC IpejMpHATHSA H ype ICHHS CBOHMH CHJIAMH COCTABHJIH HeOOXOjJIAMEIH CJIOBHHK; 3ajįaueit TEDMHHOJIOTOB SIBJISIETCA VIIOpa- noueHxue cobpannoro marepuana. Kak IpaBHJIO, HeJILIO TaKOTO COTPYIHHYECTBA ABIISETCA NBY- S3BIMHBIA CJIOBADb, KOTODLIĖ MOXHO MCINOJIb30BaTb B KAUSCTBE JONOJIHHTEJILHOTO y4eOHOro mo- cobus npu oOy4eHHH JCTOHCKOMY S3bIKY. B nocnennee Bpema Benach Oonbmias padora Han TEDpMHHOJIOTHEIi NO CHAGXEHHIO BM NIO- CTaBKe ChipbA. PycCKO-3CTOHCKHŪ CJIOBaDpb MO MaTepHaAJIbHO-TEXHHUCCKOMY CHAOXEHHIO B OCHOB- HOM 3aKOHueH. Tak Kak CJIOBapb M0 MATEDHaJIbHO-TEXHHYeCKOMY CHaOxXeHHIO COCTABJICH Criet(Ha- JiMCTAMMH B ITOH OOJIacTH, ero H3ytdeHHe NO3BOJISCT TOHATb peaJIbHOL TIOJIOXECHHE ICTOHCKOAIBIY- Holt TepMHuKHOJIOTrHH. HeoGxojiHuMo OTMETHTB, YTO CYIIECTBYET Ds JCTOHCKHX TEDMHHOB, SBIIAIO- NMĮAXCA HE H3BECTHbIMH CAMHM ICTOHL@M, HECMOTDS Ha TO, YTO 3TH TEDMHHbI JIaBHO BONIJIK B CO- CTaB Pa3THYHBIX CJtOBapeilt. CjiejiyeT CIejiaTb BbIBOJI, YTO pyCCKOSBLISŠHOC OOIHeHHe B TpYJNOBEIX KOJUIEKTHBAX, OYEBHIHO, He OjJIiarONDpHHTCTBYECT OBJIAaJIEHHIO ICTOHCKOH TepMHHOJIOrHeIT. 87