Compiling of Terminological Dictionaries under Changes in the Language Status

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, XXXI (1994) KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI MAIRE RAADIK OSKUSSONASTIKKE KOOSTAMISEST MUUTUVAS KEELEOLUKORRAS Eesti oskuskeeletdo on ligi 100 aastat vana, peaaegu sama kaua on Eestis koostatud oskussonastikke. Terminoloogiatéd on kāinud kiill enam-vāhem pidevalt, kuid omad tdusud ja mddnad on temalgi. Praegune tdusuaeg langeb kokku iildise ūhiskonna elu elavnemisega. Iseseisva Eesti Vabariigi taastamise lootuses on hakatud taaselustama kdike seda, mis 50 aastat tagasi hāvitati. Keeleelu seisukohast on viimase aja saavutustest tāhtsaim keeleseaduse vastuvētt Eestis 1989. a jaanuaris ja eesti keele riigikeeleks kuulutamine. Eesti keeleelu viimast poolsajandit iseloomustab iihelt poolt eesti keele kasutusala ahenemine, teisalt eesti keele vene(pāra)stamine. Kecleseadus saab paraku tegelda vaid esimese valdkonnaga, s.o seista hea eesti keele kasutamise eest iildse. Teine kiisimus peab jāāma keelehooldajate muretseda, sest iikski seadus ei kaitse veel keelt vddrmėjude eest. Eestis on hulk elualasid, kus eesti keel peab oma kohta jagama vene keelega voi kus eesti keelel enam kohta ei olegi. Osa valdkondi, kus eesti keel oma positsiooni on loovutanud, on seetēttu ka eestikeelsest oskuskeelet66st korvale jāānud, aastaid ei ole nende erialade sonavaraga tegeldud. On tulnud aeg vigu parandada: tuleb panna piir edasisele eesti keele čiguste ja kasutusala kitsendamisele ning hakata sitani kāest antut tagasi votma. Senikaua, kui eestlane ei saa omi asju ajada eesti keeles voi kui eesti keeles napib sėnu, millega nāiteks todasjust riikida, ei voi keegi eesti keele tulevikus kindel olla. Eesti keele koha ja diguste taastamine nduab eeltédd ja tingimusi. Oskuskeelekorraldajail pāris tūhjalt kohalt alustada ei tule, sest sellist ala, mille sonavaraga kunagi ega iildse tegeldud poleks, Eestis ei ole. Kiill on aga puudus jārjepidevusest: kui mingi ala on pikka aega terminoloogide vaateviljast korvale jāānud, siis on paratamatu, et vastava ala oskuskeel aegub, uued mdisted jūūvad eesti vasteteta, mistottu ka eesti keelt kēneleja on sunnitud iiht vēi teist mēistet vāljendama vēērkeelse, s.0 siis harilikult venekeelse sdnaga. Kui t66suhtluski on venekeelne, ei erguta miski eesti terminivara arengut. Eestikeelse oskussonavara tāhtsust mdistavad niiiid needki, kes seda varem taibanud ei ole, čigemini, nad on sunnitud seda taipama, sest keeleseadusest on teada, et ta esitab keeleoskusnduded : eestlane peab oskama niipalju vene keelt, kui tema t66koht seda nduab, ja venelane peab oskama niipalju eesti keelt, kui tema tēčs vaja on. Meenutades senist keelepoliitikat, on selge, et hitta jāāvad esmalt venelai 83 sed, kellel seni on piisanud iūhest keelest. Pēhiliselt kāibki keeleseaduse rakendamine muulastele eesti keelt Opetades. Keeledppimiseks lāheb vaja nii Opikuid kui ka sēnastikke ja kuna peale ūldsēnavara tuleb osata oma eriala oskuskeelt, vajatakse ka palju oskussdnastikke. Olemasolevad sēnastikud, mida Eestis on kiillalt palju, keeledppijale iga kord ei sobigi. Varasemail aastail vālja antud sēnastikud on juba osaliselt aegunud, ka ei, pruugi sonastiku aines alati kasutaja tarvidustega kokku minna. Mahuka ja seega tāiusliku sonastiku tegemiseks kulub iiksjagu aega. Keeledppijat rahuldaks, vāhemalt esialgu, ka vāiksem sēnastik, eriti kui sellise saaks hāsti ruttu kātte. Ettevētlikumad asutused ja kāitised, kel tuleb oma venekeelseile t66tajaile eesti keelt Opetada, on tulnud mēttele hakata ise tarvilikke vāikesonastikke koostama. Oskusja muidki sdnastikke vib teha kahel viisil, kas tēlkida voi koguda aines ise. Viimane vēimalus tuleb kēne alla nāiteks siis, kui tēlkimiseks sobivat teost leida ei Onnestu. Viimasel ajal Eestis vālja antud algupārastest oskussonastikest tasub kindlasti nimetada mitmesuguseid erialavestmikke, sealhulgas nāiteks toitlustusja kaubandustēčtajate sonastikud. Need kakskeelsed vestlussonastikud, mille on harilikult koostanud vastava ala asjatundjad, on mdeldud kitsamale kasutajaskonnale, nad on enamasti kūibel samas asutuses voi kditises, kus nad koostati. Vestmiku vorm sobib histi nii kaubandusja toitlustustdotajaile kui ka ūldse koigile teenindajaile, kel tuleb palju suhelda, sest vestmik esitab peale oskussēnade ka rohkesti vastavas ametis vajaminevaid tiiiipvéljendeid. Loomulikult vajab nāiteks kaubanduse asjatundja sOnastikutdds lingvisti abi, kui mitte enne, siis toimetamise ajaks kill. Juhul, kui asutusel pole kāepārast ettevdtlikku spetsialisti, kes sēnastikutdčga hakkama saaks, otsitakse juba varem lingvistide abi. Nii nāiteks olid koondise „Eesti Toormetarne tootajad kogunud kokku endale esmavajalikud vene terminid, keclendite tdlkimiseks, s.o eesti terminivastete saamiseks podrdusid nad aga juba Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogide poole. Toormetarnijate ja terminoloogide koost66 on jagatud kahte jārku. Koigepealt tehti valmis esialgne vene-eesti sonakogu, mis ei vasta veel sēnastiku nduetele, kuid mida saab paljundatult hakata kohe eesti keele dpetamisel abivahendina kasutama. Edaspidi on kavas kogutud ainesest koostada umbes 1500 mārksonaga vene-eesti ja eesti-vene toormetarne sOnastik. Nagu toormetarnijail nii tuleb ka varustajail puutuda kokku paljude erialade mdistetega, kdikehdlmavat varustuse sonastikku aga siiani koostatud ei ole. Eesti Varustuskomiteed ajendas sdnastikutédd hakatama ilmsesti jāllegi vajadus anda keeleēppijaile abimaterjali. Erinevalt toormetarnijaist ei s6andanud varustajad pāris oma peaga sdnastikku teha, vaid votsid eeskujuks venekeelse toodete ja toorme nomenklatuuri, mis hēlmab ūsna suure osa varustajaile vajalikest mdistetest. Erialade kaupa koostatud sdnastikus on ka mitu originaalosa, mis oma headuselt tolgitud osadele sugugi alla ei jāā. Olen mēnda aega saanud tegelda eelmainitud vene-cesti varustuse sonastiku 84 — cestipoolse toimetamisega. Kuna vene termineid on eestindanud vastavate erialade asjatundjad, lubab toimetamist66 heita pilku tegelikule terminikasutusele. Uhest sdnastikust tema 4—5 koostajaga ei piisa iildistuste tegemiseks, aga mēnda tegelikule oskuskeclekasutusele iseloomulikku koorub siitki. Peatuksin pēhjalikumalt kahel kiisimusel: oskusja iildkeele suhe ning sēnasonaline tēlkimine. 1. Oskusja ūldkeele suhe. Eeskātt keemia terminite puhul kerkib kiisimus, kuivērd peab sēnastiku koostaja jārgima nomenklatuursust. Vene-eesti keemia 'sēnastik teeb nimelt vahet nn nomenklatuursetel ja triviaalnimetustel; hēlbustamaks soovitatavat iileminekut triviaalnimetusilt nomenklatuurseile, esitab keemia sēnastik mēlemad, vēttes nomenklatuursed nimetused muidugi pēhilisteks. Varustuse sonaraamat jārgib seda suunda vaid osaliselt, nāiteks siis, kui mēlemad — nii nomenklatuurne kui ka triviaalnimetus — on vērdselt tuntud ja kasutatavad (naatriumvesinikkarbonaat ja soogisooda, vesinikkloriidhape ja soolhape). Kui nomenklatuurne nimetus on oma pikkuse, keerukuse vms tēttu jūānud esialgu vaid rangemasse, teaduslikumasse keelepruuki, siis on ta varustuse sonastikust, mil praktilisem suunitlus, vālja jāetud, nāiteks ei ole gliitserooli chk gliitseriini kērval enam esitatud 1, 2, 3-propaantriooli. ” Vahel tuleb iildkeelset nimetust eelistada ka muudel pēhjustel, nditeks sēnamoodustuse huvides. Nii on oskuskeelne ithend veeldatud gaas sēnamoodustuse seisukohalt iisna ebamugav. Seepārast on sdnaithendist koosnev termin asendatud ūldkeelse liitsdnalise vastega vedelgaas, millega on vajadusel hēlpsam timber kāia, nāiteks vedelgaasiballooniautot, majapidamisvedelgaasi mahutit jm liitsdnu moodustada. Oskusja iildkeele vahekorda puudutab ka nn lithendiste kūsimus. Eesti keeles on pikemaist voorsdnust ajapikku tekkinud suupārasemaid lithendisi, mis on ka oskuskeelde sobivaiks tunnistatud. Siiski omistatakse sellistele lithendistele veel konekeelsuse vārvi ja termineina neid kasutada ei sčandata, ehkki sobivad on nii akumulaator kui ka aku, nii transformaator kui trafo, nii laboratoorium kui labor. 2. Sonasdnaline tēlkimine. Sēnasēnaline tēlkimine, s.o tolkimine sama pāritolu: sonaga, on kūll mugav, kuid osutub paraku sageli lihtsustatud lihenemisviisiks, seda eriti juhul, kui vene sonal on eesti keeles mitu vastet, kusjuures nn sēnasēonalist vastet nende seas olla či pruugigi. Vene terminile vēib eesti keeles vastata oma-vodrsdona paar. Keeledppijal on kergem omandada sama pāritolu sona (eesti keele seisukohalt on see harilikult voorsona), eesti keelt emakeelena konelejale on lābipaistvam omaehk eesti sdna. Kui omaja vēčrsona on vordviirsetena kasutusel, tuleks nad mēlemad ka sonastikus esitada, nāiteks sissevedu ja import, annusti ja dosaator, liikurtrepp ja eskalaator. Kindlasti liheb omatermineid tarvis siis, kui vēdrterminid kipuvad mingil pēhjusel, nt sarnasuse tottu, segi minema, nagu čkonoomia "kokkuhoid(likkus)* ja 6konoomika ‘majandus’. | Sonasonalisest tēlkimisest jāāb vāheks ka mitmetāhenduslike terminite puhul, nagu nditeks vene mamepuaa, mexnuka, asmomamuxa, mida kahjuks sageli vastendatakse lihtsalt materjali, tehnika ja automaatikaga. Nii sobib nāiteks terminit 85 mMamepua.1 eesti keeles materjaliks tēlkida aine, toorme tāhenduses (ehitusmaterjal, katuse(katte)materjal), samas aga kiudaine, mitte kiudmaterjal (vn eonoknucmoiit mamepuas). Vene mamepuaa vēib olla ka riie: wemkdnorii Mamepuda tihendab lausriiet, mitte lausmaterjali. Vēērsonast on pēhjust ka loobuda, nāiteks kui tema tāhendus sagedase ja tiikati asjatundmatu tarvituse tēttu dhmastuma kipub ja eriti kui ta sama head omasēna vālja hakkab suretama. Sel puhul vēib ka sēnastik piirduda omasdnalise vastega, nāiteks (766 )riist, mitte instrument (vn uncmpymenm), veotaara, mitte transporditaara (vi mpancnopmnda mapa), miiiidud toodang, mitte realiseeritud toodang (vn peanusocannaa npooyKyus). . Omaette rithma sonasonaliste tdlgete hulgas moodustavad terminid, mille 6igeid eesti vasteid lihtsalt ei tunta, sest need kuuluvad alles nn uudisterminite hulka. Oigupoolest on mitmed neist uudistermineist juba paarikūmne aasta tagused soovitused, mida aga siiani vēčristatakse. Kiillap on selles oma siiii ka lābinisti venekeelsel tē6suhtlusel, mis ei ole ergutanud eestikeelse terminiloomega kursis olekut. Kui ei teata, et pinnase laialiajamine ehk tasandamine on laajamine ja vastav seade laajur, nimetatakse need mehaaniliselt planeerimiseks ja planeerijaks (vn naanupogame ja naanupoewuk). Eesti keeles on planeerimisel peale laajamise veel mitu tāhendust, eelkdige "plaani koostama”. Teadmatusest tehakse vene mapkemune (vrd nglise marketing) eesti marketingiks, ehkki on olemas ka sdna turundus. Mēni termin, mida ka sona-sdnalt tēlkida ei onnestu, on sama hāsti kui eesti vasteta, sest vāhemalt varustajad ei paista iildse teadvat, et noeepka on taatlus, obpasyosas mepa — taatelmdēt, voi et nocmasums ei ole mitte hankima, vaid tarnima. Muide, hankima-tarnima keerdsēlm ulatub tagasi 1930. aastatesse. Sēnasēnalise tēlke korval tehakse ka kirjavahemārk-kirjavahemārgilist tēlget: insener-tehniline personal (vn unoicenepno-mexnuueckui nepconaa) inseneride ja tehnikute asemel, teaduslik-tehniline progress (Vn ndyuno-mexnuueckuii npozpecc) teaduse ja tehnika progressi asemel. Varustusala ei saa pidada puht-venekeelseks — kiillap on Eestis juba neidki-, aga mārgatav osa asjaajamisest kāib varustajatelgi vene keeles ja see on oma jālje jātnud: eestlasedki ei tunne oma eriala eestikeelset oskussonavara. Kiillap tuleb koos muulastega eesti keelt, sh oma eriala oskuskeelt dppida ka eestlastel, kui nad ei taha eesti keele oskuses muulastest maha jāāda. Praegu, kui huvi keelekūsimuste vastu on tousnud, vēiks kiill hellitada lootust, et keeleinimeste todvaev ei jūā ūksnes paberlikuks uudisloominguks. TERMINU ŽODYNU SUDARYMAS KEIČIANTIS KALBOS PADĒČIAI Santrauka 1989 m. sausio mēn. priimtame Estijos TSR Kalbos jstatyme esty kalba buvo paskelbta valstybine kalba. Nors kalbos, taip pat mokslo bei technikos kalbos, ugdomasis darbas Estijoje nebuvo nutrūkes ir tuomet, kai estų kalbos negyné įstatymai, vis dėlto dabartinės kalbos padėties negalima laikyti patenkinama. Reikia rimtai susirūpinti estų kalbos ateitimi, netgi tuo, ar sugebės ji išlikti sėkmingai visose gyvenimo srityse funkcionuojančia bendrine kalba. Mat nors ketvirtojo de86 šimtmečio antroje pusėje estų kalba jau buvo išplėtota bendrinė kalba, pastaraisiais dešimtmečiais jos vartojimas labai susiaurintas. Pavyzdžiui, labai neigiamai tuo atžvilgiu vertintinas beveik visiškas estų kalbos išstūmimas iš raštvedybos. Pastaruoju metu kai kurios įstaigos ir įmonės pradėjo rimčiau domėtis kalbos klausimais, taip pat savo srities terminologijos dalykais. Tai paaiškinama tuo, kad iškilo reikalas išmokyti estų kalbos kitataučius darbuotojus, dėl to prireikė ir universalių mokomųjų priemonių, ir terminų žodynų. Estijos mokslų akademijos Kalbos ir literatūros institutas yra sudaręs keletą sutarčių, pagal kurias imasi tvarkyti įvairių specialybių terminologiją. Kai kurios įmonės ir įstaigos savo jėgomis yra sudariusios sau reikalingą terminyną, tad terminologams lieka tik sukauptos medžiagos terminų tvarkyba. Paprastai tokio bendradarbiavimo rezultatas būna dvikalbis žodynas, kurį galima naudoti papildoma priemone mokant estų kalbos. Iš stambiausių šiuo metu atliekamų darbų minėtinas žaliavų parūpinimo ir tiekimo terminologijos tvarkymas. Materialinio techninio aprūpinimo rusy—esty kalbų žodynas iš esmės jau baigtas rengti. Kadangi žodyną rengė tos srities specialistai, iš jo galima šį tą suprasti, kokia yra tikroji estų terminologijos būklė. Tenka pasakyti, kad yra nemažai estiškų terminų, kurių nežino ir patys estai, nors tokie terminai nuo seno pateikiami įvairiuose žodynuose. Tai, kad darbo kolektyvuose daug kur vartojama rusų kalba, trukdo plisti estų terminologiiai. O COCTABJIEHHH TEPMHHOJIOTH4ECKHMX CJIOBAPEHM B YCJIOBUSIX MEHSIOIHEŪCA SI3bIKOBOI CHTVAIIMH PezsiomMe B auBape 1989 rojta 3akoHoM 0 s3bIKE DCTOHHH JCTOHCKHIĖ A3BIK Obi OGBABJIER rocynaperBEHHBIM S3BIKOM. HecMOTps Ha TO 4TO mocTostHEas paGoTa Hall YIOpAnO4eHHEeM H3bIKa, B TOM UHCJIE A3bIKA HAYKH H TEXHHKH, IIPOJIOJDKaJIaCB H B TO/lbl, KOTJ1ā DCTOHCKHI A3bIK HE [OJIB30BaJICA 3aKOHHOM 3aluļ4TOH, HBIHEUIHIOIO A3BIKOBYIO CHTYallHFO HeJIB3A IIDH3HATb YJIOBJIETBOPHTEJIBHOĒĀ. CīenyeT cepbe3Ho moayMaTh O GYJIYIIJEM 3CTOHCKOTO A3BIKa, O TOM, CYMEET JIM OH COXpaHHTBCA B Ka4eCcTBe JIHTEPATYPHOTO A3BIKA, YCIIEHIHO (YHKUHOHHPpYHOITO BO BCEX O6JIACTAX. XOTS K KOHuy 1930-x ronoB 3CTOHCKHŪ A36IK (P(YHKHHOHHPOBAJI KaK BIIOJIHE Da3BHTbIN JIHTEPATYPHEIJĀ A3BIK, B IMOCJIEJIHHE JIECATHJIETHA cepa ero YIOTPCGJIEeHHA 3Ha4"HTEJIBHO OfpaHHuHBaJracB. [104TH nonHO€ OTCYTCTBHE 3CTOHCKOH3BIHHOTO /IEJIOTIPOH3BO/ICTBA IPOHABJIAETCA HE JIY4IIHM oOpazom. B noc/iejīHee Bpemsi B HEKOTOPBIX Y4pexJIEHHAX H Ha MPEJŅIPHATHSX CTAJI MPOSBJIATBCA HHTEpec K A3BIKOBBIM BOIIPOCAM, B TOM YHCJIE H K npodiaemMam TEPMHHOJIOTHH cBoel oTpacim., [ToNOGH+Iit HHTEPEC MO»KHO OGPACHHTB H HEOGXOJIHMOCTBIO H3Y4EHHA HHOSASBIHHBIMAH PaGO4HMH 9CTOHCKOTO H3bIKa, H3 4ETO BblTEKaeT MOTPEGHOCTB KaK B YHMBEPCaJIBHbIX Y4eOHBIX TIOCOŠHAX, Tak H B TEPMHHOJIOTH4€CKHX CJIOBADAX. B Hucraryre A3bIKa H JIHTEPATYPBI AHD yxe 3akrtroueHo HeCKOJIbKO JIOTOBODOB 00 yriopaNOYEHHH TEDMHHOJIOTHH TIO Da3HbIM CIeHHAIbHOCTSIM. Hekoropbie ripeīmpuarHa H YupexjīeHHa CBOHMH CHJIAMH COCTABHJIH HEOGXO/IHMBI CJIOBHHK; 3a/īaueit TEPMHHOJIOTOB ABJIAETCA YIOPSAno4eHHe COGpaHHoro marepuana. Kak NpaBHJIO, HeJILIO TAKOTO COTPYIHHYECTBA ABJIAETCSA JIBYN3BIHHBIJĀ CJIOBAPb, KOTOPBIH MOXHO HCIIOJIb30BATb B KAYECTBC JIONOJIHHTEJIBHOTO Y4EOHOTO moCo6na npu OGyY4eHHH ICTOHCKOMY A3bIKY. B nocnennee BpeMA Bestacs Oonbmias padora Han Tepmnnonornmeit NO CHAGXEHHIO H NHOCTaBKe CBĪIPbBA. PYCCKO-9CTOHCKHH CJIOBAPb HO MaTepHaJībHO-TEXHHYECKOMY CHAOXEHHIO B OCHOBHOM 3aKOH4eH. Tak Kak CJIOBAPB MO MaTepHaJTBHO-TCXHH4ECKOMY CHA6XEHHIO COCTABJICH Criet(HaJIHCTAMH B 3TOH OČJIaCTH, ero H3YYeHHe MO3BOJIAET MIOHATP PčaJīBHOC IIOJIOKCHHC 3CTOHCKOSH3BI4= Holt TEPMHHOJIOTHH. Heo6xo/IHMO OTMETHTB, 4TO CYIWECTBYeT PAI 3ICTOHCKHX TEPMHHOB, ABJIAIONĻAXCA HC M3BECTHBIMH CAMHM ICTOHIĻAM, HECMOTPA Ha TO, 4TO 3TH TEPMAHBI JIABHO BOLIJIM B COCTaB Ppa3IM4HBIX CJIOBapeif. CIIe/IYET CIIE1ATb BBIBOJI, 4TO PYCCKOA3BINHOC OČIŅEHHCE B TPYHAOBBIX KOJUIEKTHBAX, OYCBH/JIHO, He ŪČJ1arorPHATCTBYET OBJIa/JIEHHIO ICTOHCKOH TEPMHHOJIOTHCĪĪ. 87