Trends in the Development of Terminology in the Republic of Estonia and in Present-day Estonia

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, ХХХІ (1994) - KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI TIINA LEEMETS TERMINOLOOGIA ARENGUSUUNAD EESTIS ` Enne 20. sajandit olid olemas vaid eestikeelse terminoloogia alged. Eesti keeles ilmusid algkoolidpikud, ajalehed ning mitmesugused loodus-, тааја arstiteaduse kāsiraamatud. Neis kasutati koordineerimata rahvapārast oskussdnavara, terminid olid tihti pikad ja kirjeldavad. Siiski tunnetati juba vajadust korraliku terminivara jārele. 19. sajandi teisel poolel tegeles terminoloogiatédga Eesti Kirjameeste Selts. Mēnevērra arvestatav, osalt tānaseni sāilinud sdnavara oli olemas nt meditsiinis, loodusteaduses, matemaatikas, keeleteaduses jm. Teaduskeelteks olid aga saksa ja ladina keel. Juba 20. sajandi esimesel kiimnendil alustasid tegevust terminoloogiakomisjonid. Eriti intensiivne t66 algas 1920. aastal Eesti Vabariigi rajamise jūrel, kui eesti keel sai valdavaks koigil elualadel, sh teaduses ja korghariduses. Kiiresti vajati korrastatud sdnavara kēigil teaduse ja ithiskondliku elu aladel. 15—20 aastaga tehti dra tohutu t66. Ilmus Ше 40 oskussdnastiku, mis sisaldasid umbes 200 000 terminit. Enamik sdnastikke valmis Tartu Ūlikooli juures tegutsenud terminoloogiakomisjonides, oli ka moni ithemehesdnastik. Peaiilesanne oli eesti vastete leidmine saksa ja ladina terminitele. Keelenduandjaks oli peaaegu kdigis komisjonides Johannes Voldemar Veski, kes lēi ka oma keelekorraldusteooria. Nimetatud perioodil loodud terminid on suuremalt jaolt tānapāevani sdilinud. Paljud neist on lāinud iildkeelde, eriti majanduse, poliitika, digusteaduse, ajaloo ja meditsiini alal. Pārast Teist maailmasēda jātkati oskussēnastike vāljaandmist. 1945. aastal ilmus са 800 terminiga „Vēimlemise osktūssēnad*, mis jāigi ainsaks 40. aastate algupāraseks sonastikuks. 1946 a. ilmus veel vene keelest tdlgitud „Lūhike filosoofiline Ieksikon*. Jārgmisena valmis alles 1955. a „Poliitika ја majanduse oskussdnastik®, mis sisaldas 13 000 terminit. Alates 60. aastatest on ilmunud keskmiselt 4 oskussēnastikku aastas. Kokku on sējajārgsel аја! ilmunud 133 oskussdnastikku (sh 11 tēlget), milles on esitatud ca 350 000 terminit. Peale kirjastuste annavad oskussdnastikke vālja veel korgkoolid, ministeeriumid, uurimisinstituudid, mitmesugused asutused, organisatsioonid ja ithingud. 1988. а ilmus Eesti ја Soome teadlaste йһіѕідбпа Helsingis 6-keelne veekaitsesdnastik. 1973. aastast on koostatud vabariiklikke terministandardeid vastavast GOSTist lāhtudes. Standardeis on antud eesti terminid, nende lubatud ja mittesoovitad variandid, māāratlused ning tēlked vene keelde, vahel ка muudesse keeltesse. Varem valmistasid eriteadlased ette standardiprojektid, mis seejārel Keele ja Kirjanduse 78 Instituudis keeleliselt korrastati. Viimasel аја! on algatus tulnud instituudi poolt, st terminoloogid koostavad projektid ja arutavad siis eriteadlastega nende sisu. Standardeid on and nud valja Plaanikomitee (uue nimega Majandusministeeriиті) standardite osakond ja need оп ота olemuselt rangeimad oskusšėnastikud. Mitmesuguste alade terminid moodustavad olulise osa 1976. a digekeelsussonaraamatust. | i 1958. a loodi Ajakirjanike Liidu keeleја tēlkesektsioon, mis on 30 aasta jooksul tublisti kaasa aidanud eesti terminoloogia arendamisele. Tihti tutvustab ajakirjandus esimesena uusi mēisteid, millel puudub keeles vaste. Sektsioonis on aeg-ajalt korraldatud eraldi terminoloogiakoosolekuid vastava ala asjatundjate osavētul. Terminikiisimusi on arutatud peaaegu igal koosolekul seoses mingi vāljaande keele analiūsiga убі teiste aktuaalsete keelekiisimuste hulgas. Koosolekuil on siindinud uued ideed ja isegi terminid. Nāiteks eestikeelse kosmoseterminoloogia kujunemises on sektsioonil teeneid, sest suurem osa selle valdkonna mdisteid on kujunenud sektsiooni tegutsemisajal ja tulnud keelde ajakirjanduse kaudu. 1985. aastast alustati KKIs arvuti abil terminipanga loomist. See on kavandatud universaalse andmepangana. Seni on sisestatud 12—13 000 kirjet, peamiselt arvutustehnika ja informaatika alalt. Oskuskeelekorralduse teooriaga tegeldakse praegu kčige rohkem Keele ja Kirjanduse Instituudis*. Ulatuslikke teoreetilisi 1514 sel teemal Eestis avaldatud ei ole. Artikleid ja ettekandeid on kirjutanud nii filoloogid kui ka teiste alade spetsialistid, nt T. Erelt, R. Kull, Н. Saari, U. Ариг, Н. Meriste, U. Mereste, U. Liivaku, Н. Ots, L. Jūrgenson jt. Terminoloogiat66 ajaloost, eriti J. V. Veski tegevusest on kirjutanud А. Veski ja А. Kask. 1982. a ilmus T. Erelti „Eesti oskuskeel*. See on mitmekiilgne iilevaatlik kāsiraamat kčigile, kes tegelevad praktilise terminoloogiatddga vči tunnevad selle vastu huvi. On kaitstud terminoloogiaalaseid vāitekirju — „Anaлиз принципов эстонской терминологии“ (Н. Saari 1981), „IepnsannonHnBre и семантические аспекты при формировании эстонской животноводческой терминологии“ (S. Kasepalu 1977) ning „Формирование медицинской Tepминологии инородного происхождения в эстонском языке“ (А. Lill 1986). Terminolooge on seni vālja dpetatud peamiselt t66 kāigus. Filoloogiaiilidpilastele оп loetud iiksikuid erikursusi. KKI terminoloogiarithm annab ka ndu. Erialainimestele Opetatakse terminikartoteekide ja -sdnastike koostamist, aidatakse lahendada iiksikterminitega seotud kūsimusi, redigeeritakse erialatekste ja peetakse asutustes loenguid. | Terminikorrastuse pēhimētted оп Eestis olnud selle sajandi algusest peale samad ning vastanud iildlevinud nēuetele. J. V. Veski lāhtus seisukohast, et kdik vajalik keele kavakindlaks arendamiseks on olemas keeles endas. Та pidas oluliseks otstarbekuse, rahvakeelsuse ja siisteemsuse printsiipi. Veski piiiidis eelkdige luua olemasolevatest tiivedest tuletisi ja liitsēnu. Ta kasutas ka selliseid sufikseid, mis varem olid esinenud vaid iiksikutes murdesdnades, nagu -ти, -el, -jas, -li. Praegu * Octobrist 1993 Eesti Keele Instituut. (Nuo 1993 m. spalio mēn. — Esty kalbos institutas.) : 79 on need uute terminite loomisel produktiivsed sufiksid. Samas leidis Veski, et tūvesid ei tohi Ше koormata. Uute tūvisēnade allikaks olid talle peamiselt eesti murded, vihemal māāral ka sugulaskeeled, eeskātt soome keel. Seejuures teisendas ta sageli murdesdnade hiilikulist kuju ja andis neile esialgsest kūllaltki erinevaid tāhendusi. Nt ehitustermin rūdu on saadud murdesdnast redu ‘katuse ja kambrikulae vaheline ruum vanemas eesti elumajas’. Teisenenud on nii tihendus kui ka hāālikuline kuju. Sēna nugiline tāhendab Eesti saartel ‘pulmakontvddras’, Veski aga vēttis selle kasutusele zooloogiaterminina parasiidi tāhenduses. 1923. а toimus esimene eesti keele Opetajate kongress, mis vēttis vastu resolutsiooni grammatikaterminite koordineerimise kohta. Selles on čeldud, et paralleelnimetustest tuleb valida mēistet убі nāhtust tāpsemini māāratlev, vēimalikult lūhike ja kergesti hāāldatav variant, mis ei tohi olla kohmakas ера teistega йгауаhetamiseni sarnane. Kui senised variandid on ebadnnestunud, tuleb luua uus, kohane termin. Uldtuntud оѕкиѕѕӧпай, mida kasutatakse algdpetuses, peaksid olema omakeelsed. Enam spetsiifilisi mdisteid soovitati tāhistada rahvusvahelise terminiga. Samad pēhimētted kehtivad tānapāevalgi. Termin peab vastama kaasaja keelenormile. Naaberteaduste ѕӧпауага tuleb vdimalikult kooskēlastada. Eelistatakse lūhemaid terminivariante, sageli lūheneb termin аја jooksul koos tema tarvituse sagenemisega. Mitmesēnalisest kirjeldavast terminist on tihti saanud liitsona, liitsēnast omakorda tuletis. Sēnaūhendites ja liitsēnades tuleb vāltida tarbetuid, tautoloogilisi osi. Kuid lithidus ei saa olla omaette eesmiirk, kui see kahjustab selgust. Tuletus on eesti keeles iiks olulisemaid terminimoodustusvdimalusi. Sufiksitele antakse kindlaid tāhendusi ja nende abil piiiitakse saavutada terminite siisteemsust. Nt zooloogias kasutatakse line-liidet seltsi ја lane-liidet sugukonna mārkimiseks. Masinate ja seadmete nimetamisel on vāga produktiivne иг-іійе, aga ka -е/ ja -i. Tehnikaspetsialist L. Jiirgenson propageeris 60. aastate lēpul ddrmiselt ranget siisteemi liidete tarvitamisel. Ta soovitas kasutada kindlaid sufikseid nt masina, materjali, t66lise, protsessi, protsessi tulemuse jne tāhistamiseks. See lāheks aga vastuollu keeletavaga ning koormaks liialt ūhtesid ja samu tiivesid. Paroniūmiat tuleb vāltida. Terminivariante ei taunita jāigalt. Nad vēivad olla otstarbekad nt ajakirjanduskeeles stiili huvides. Paljudel pikkadel terminitel on olemas argilithivariandid, nt transformaator ja trafo, informatsioon ja info. Viimast kasutatakse tānapāeval isegi sagedamini kui tāisvarianti. Levinud on omaja убӧтѕӧпа paarid, nt geograafia ja maateadus, ortograafia ja digekirjutus, transport ja veondus. Eestikeelsed peavad olema еппекбіке iildtuntud terminid. Koolis on algastmel čigem kasutada ота termineid ja keskkoolis paralleelselt rahvusvahelisi. Teaduskeeles eelistatakse viimaseid. Vāltida tuleb nii tarbetut purismi kui ka убӧгѕбпайева liialdamist. 20. ja 30. aastatel otsiti eesti vasteid peamiselt saksa, ladina ja vene sonadele. Tānapieval tulevad uued maisted eesti keelde eelkdige vene ja inglise keele kaudu, on mārgata ka soome mēju. On alasid, kus viimastel aastakūmnetel ei ole erialases 80 suhtlemises eesti Кее peaaegu kasutatudki, nt sējanduses, merenduses, lennunduses, raudteel, monedes tddstusharūdes ja diplomaatias. Nende alade keel on eriti rikutud, oma termineid enam ei tunta. Toorlaene on ikka taunitud. Kuid teaduse, tehnika ja ithiskonna areng toob pidevalt kaasa uusi mdisteid. Sageli tuleb keelde algul tsitaatsona, mis aja jooksul muganeb hāālduses ja kirjapildis. Enamasti рійќакѕе siiski mdiste sisust Iāhtudes luua sobiv omakeelne termin. Ajakirjanduses kohtab viimasel ajal sēnu nagu sponsor, manager ~ mūinedžer, briefing, marketing, public relations ~ PR, perestroika ja glasnost. Mitmele neist on juba loodud oma vasted, kuid need ei ole veel keeles kohanenud. Nt ѕӧпаѕі briefing vēib kohata kolme varianti: ingliskeelne tsitaats6na, hāālduspārane briifing ning vāhemalt pooleldi eestikeelne liitsona infotund. Oluline on jālgida, et eesti keel ei satuks iilemiirase teiste keelte mēju alla. Kokkuvētteks убір čelda, et alates 1920. aastast on terminoloogiat66 olnud eesti keelekorralduses tāhtsal kohal. Tollal alustati mitmel alal peaaegu tiihjalt kohalt ja tehti lūhikese ajaga dra tohutu t66. Tānapāeva kirjakeeles on oskuskeel iiks olulisemaid allkeeli, mis pidevalt areneb. Tekivad uued mdisted ja terved uued teadusharud nagu informaatika, kosmose uurimine jt. Tāisvāārtuslik rahvusja riigikeel peab suutma neid koiki kajastada. Selleks on vaja nii jārjepidevat oskuskeelekorraldust kui ka keele normaalset staatust suverāānses riigis. TERMINOLOGIJOS PLĒTROS KRYPTYS ESTIJOJE Santrauka Pranešime apžvelgiama terminologijos darbo apimtis, kryptys ir terminy tvarkybos principai ХХ а. Estijoje. Po Estijos Respublikos įkūrimo (1920—1940 m.) išleista daugiau Каір 40 terminų žodyny, kuriuose sudēta beveik 200 000 terminy. Po Antrojo pasaulinio karo išleisti 133 žodynai (apie 350 000 terminy). Nuo 1973 mety sudaromi respublikiniai terminy standartai. 1985 metais Kalbos ir literatūros institute pradētas kurti terminy bankas. Jau nuo šio amžiaus pradžios tradicinis terminy tvarkybos organas yra terminologijos komisijos. Prieš kara teoriniais klausimais daugiausia dirbta Tartu universitete (ypač svarbi J. V. Veskio veikla), šiuo metu daugiausia dėmesio šiems klausimams skiriama Kalbos ir literatūros institute. Terminų tvarkybos principai išliko tie patys nuo amžiaus pradžios. Terminas turi sutikti su vartojamojo meto kalbos normomis, būti kuo trumpesnis ir aiškus. Pagrindiniai naujų terminų sudarymo estų kalboje būdai yra vedyba (derivacija) ir dūryba (sudurtinių žodžių darymas). Naujų žodžių šaknų šaltiniu visų pirma buvo estų kalbos tarmės ir giminiškos kalbos. Terminų variantai nebūtinai smerkiami. Pagrečiui vartojami ir ilgi terminai, ir jų trumpieji kasdieniniai variantai, taip pat savi ir skolinti žodžiai. Nacionalinė ir valstybinė kalba turi pajėgti atspindėti naujas sąvokas, kurios šiuo metu į estų kalbą daugiausia ateina per rusų ir anglų kalbas. Terminiją būtina apsaugoti nuo per didelės kitų kalbų įtakos. НАПРАВЛЕНИЯ РАЗВИТИЯ ТЕРМИНОЛОГИИ В ЭСТОНИИ Резюме Доклад является реферативным обзором направлений и объема терминологической работы и принципов упорядочения терминолексики в Эстонии в ХХ в. После образования Эстонской Республики, в 1920 — 1940 rr., вышло более 40 терминологических словарей, со6. Lietuvių kalbotyros klausimai, ХХХІ 81 держащих около 200 000 терминов. В течение послевоенного периода вышло 133 словаря (около 350 000 терминов). С 1973 г. составляются республиканские стандарты терминов. С 1985 г. в Институте языка и литературы (ИЯЛ) начато создание банка терминов. Традиционным органом упорядочения терминолексики с начала века являются терминологические комиссии. Теоретическими вопросами во времена ЭР (1920 — 1940) занимались в OCHOBном в Тартуском университете (особенно известна деятельность Й. В. Вески). А в настоящее время этим вопросам основнее внимание уделяется в ИЯЛ. Принципы упорядочения терминолексики существенно не изменились на протяжении всего столетия. Термин должен соответствовать языковой норме на данный период, быть по возможности кратким, и в то же время ясным. Основные способы создания новых терминов в эстонском языке — деривация и создание сложных слов. Источником новых корней были прежде всего диалекты эстонского языка и родственные ему языки. Допустима вариантвость в терминологии. Параллельно могут употребляться длинные термины и их краткие варианты, национальные и заимствованные слова. Полноценная национальная терминология должна отражать новые понятия, которые в насгоящее время привносятся в эстонский язык в основном из русского и английского языков. Кроме того, необходимо следить, чтобы терминология не подпала под чрезмерное влияние других языков.