Trends in the Development of Terminology in the Republic of Estonia and in Present-day Estonia

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, XXXI (1994) - KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI TIINA LEEMETS TERMINOLOOGIA ARENGUSUUNAD EESTIS “ Enne 20. sajandit olid olemas vaid eestikeelse terminoloogia alged. Eesti keeles ilmusid algkoolidpikud, ajalehed ning mitmesugused loodus-, maa- ja arstiteaduse kisiraamatud. Neis kasutati koordineerimata rahvapirast oskussdnavara, terminid olid tihti pikad ja kirjeldavad. Siiski tunnetati juba vajadust korraliku termini- vara jirele. 19. sajandi teisel poolel tegeles terminoloogiatédga Eesti Kirjameeste Selts. Mėnevėrra arvestatay, osalt tinaseni sidilinud sdnavara oli olemas nt medit- siinis, loodusteaduses, matemaatikas, keeleteaduses jm. Teaduskeelteks olid aga saksa ja ladina keel. Juba 20. sajandi esimesel kiimnendil alustasid tegevust terminoloogiakomisjo- nid. Eriti intensiivne t66 algas 1920. aastal Eesti Vabariigi rajamise jūrel, kui eesti keel sai valdavaks koigil elualadel, sh teaduses ja korghariduses. Kiiresti vajati korrastatud sdnavara koigil teaduse ja ithiskondliku elu aladel. 15—20 aastaga tehti dra tohutu t66. Imus iile 40 oskussdnastiku, mis sisaldasid umbes 200 000 terminit. Enamik sdnastikke valmis Tartu Ulikooli juures tegutsenud terminoloo- giakomisjonides, oli ka moni ithemehesdnastik. Peaiilesanne oli eesti vastete leid- mine saksa ja ladina terminitele. Keelenduandjaks oli peaaegu kdigis komisjoni- des Johannes Voldemar Veski, kes 160i ka oma keelekorraldusteooria. Nimetatud perioodil loodud terminid on suuremalt jaolt tinapdevani séilinud. Paljud neist on ldinud iildkeelde, eriti majanduse, poliitika, digusteaduse, ajaloo ja meditsiini alal. Pirast Teist maailmasdda jitkati oskussdnastike viljaandmist. 1945. aastal il- mus ca 800 terminiga ,,Voimlemise oskūssdnad“, mis jdigi ainsaks 40. aastate algu- piraseks sonastikuks. 1946 a. ilmus veel vene keelest tdlgitud „Lūhike filosoofiline leksikon®. Jirgmisena valmis alles 1955. a ,,Poliitika ja majanduse oskussdnastik®, mis sisaldas 13 000 terminit. Alates 60. aastatest on ilmunud keskmiselt 4 oskussd- nastikku aastas. Kokku on sėjajargsel ajal ilmunud 133 oskussdnastikku (sh 11 tdlget), milles on esitatud ca 350 000 terminit. Peale kirjastuste annavad oskussdnastikke vilja veel korgkoolid, ministeeriu- mid, uurimisinstituudid, mitmesugused asutused, organisatsioonid ja ithingud. 1988. a ilmus Eesti ja Soome teadlaste ithistdona Helsingis 6-keelne veekaitsesd- nastik. 1973. aastast on koostatud vabariiklikke terministandardeid vastavast GOSTist lihtudes. Standardeis on antud eesti terminid, nende lubatud ja mittesoovitad va- riandid, midratlused ning tdlked vene keelde, vahel ka muudesse keeltesse. Varem valmistasid eriteadlased ette standardiprojektid, mis seejirel Keele ja Kirjanduse 78 Instituudis keeleliselt korrastati. Viimasel ajal on algatus tulnud instituudi poolt, st terminoloogid koostavad projektid ja arutavad siis eriteadlastega nende sisu. Standardeid on and nud valja Plaanikomitee (uue nimega Majandusministeeri- umi) standardite osakond ja need on oma olemuselt rangeimad oskusšėnastikud. Mitmesuguste alade terminid moodustavad olulise osa 1976. a digekeelsussona- raamatust. | , 1958. a loodi Ajakirjanike Liidu keele- ja tolkesektsioon, mis on 30 aasta jooksul tublisti kaasa aidanud eesti terminoloogia arendamisele. Tihti tutvustab ajakirjan- dus esimesena uusi mdisteid, millel puudub keeles vaste. Sektsioonis on aeg-ajalt korraldatud eraldi terminoloogiakoosolekuid vastava ala asjatundjate osavdtul. Terminikiisimusi on arutatud peaaegu igal koosolekul seoses mingi viljaande keele analiiiisiga vdi teiste aktuaalsete keelekiisimuste hulgas. Koosolekuil on siindinud uued ideed ja isegi terminid. Niiteks eestikeelse kosmoseterminoloogia kujunemi- ses on sektsioonil teeneid, sest suurem osa selle valdkonna mdisteid on kujunenud sektsiooni tegutsemisajal ja tulnud keelde ajakirjanduse kaudu. 1985. aastast alustati KK Is arvuti abil terminipanga loomist. See on kavandatud universaalse andmepangana. Seni on sisestatud 12—13 000 kirjet, peamiselt arvu- tustehnika ja informaatika alalt. Oskuskeelekorralduse teooriaga tegeldakse praegu koige rohkem Keele ja Kir- janduse Instituudis*. Ulatuslikke teoreetilisi toid sel teemal Eestis avaldatud ei ole. Artikleid ja ettekandeid on kirjutanud nii filoloogid kui ka teiste alade spetsialistid, nt T. Erelt, R. Kull, H. Saari, U. Agur, H. Meriste, U. Mereste, U. Liivaku, H. Ots, L. Jiirgenson jt. Terminoloogiatto ajaloost, eriti J. V. Veski tegevusest on kir- jutanud A. Veski ja A. Kask. 1982. a ilmus T. Erelti „Eesti oskuskeel“. See on mit- mekiilgne iilevaatlik kasiraamat koigile, kes tegelevad praktilise terminoloogiatddga vdi tunnevad selle vastu huvi. On kaitstud terminoloogiaalaseid viitekirju — ,,Ana- JIH3 TIpHHUMUTIOB 3CTOHCKOM TepmuHosoruu™ (H. Saari 1981), , [lepmBannoHnble H CeMAHTHYECKHE ACHeKThl MPH OpMHpOBAHHH ICTOHCKON IKWBOTHOBOAYECKOI TepMHHOJIorHH“ (S. Kasepalu 1977) ning , ®opmuposanne MeAMIHHCKOI Tep- MHHOJIOTHH HHOPOAHOTO MPOMCXOXIeHHS B 3CTOHCKOM s3bike™ (A. Lill 1986). Terminolooge on seni vūlja dpetatud peamiselt t66 kiigus. Filoloogiaiilidpilastele on loetud iiksikuid erikursusi. KKI terminoloogiarithm annab ka ndu. Erialainimestele dpetatakse terminikar- toteekide ja -sdnastike koostamist, aidatakse lahendada iiksikterminitega seotud kiisimusi, redigeeritakse erialatekste ja peetakse asutustes loenguid. Terminikorrastuse pohimdtted on Eestis olnud selle sajandi algusest peale sa- mad ning vastanud iildlevinud nouetele. J. V. Veski lihtus seisukohast, et kdik va- jalik keele kavakindlaks arendamiseks on olemas keeles endas. Ta pidas oluliseks otstarbekuse, rahvakeelsuse ja siisteemsuse printsiipi. Veski piiiidis eelkdige luua olemasolevatest tiivedest tuletisi ja liitsdnu. Ta kasutas ka selliseid sufikseid, mis varem olid esinenud vaid iiksikutes murdesdnades, nagu -mu, -el, -jas, -li. Praegu * Octobrist 1993 Eesti Keele Instituut. (Nuo 1993 m. spalio mėn. — Esty kalbos in- stitutas.) : 79 on need uute terminite loomisel produktiivsed sufiksid. Samas leidis Veski, et tū- vesid ei tohi iile koormata. Uute tiivisdnade allikaks olid talle pcamiselt eesti mur- ded, viihemal miiral ka sugulaskeeled, ceskiitt soome keel. Seejuures teisendas ta sageli murdesdnade hiilikulist kuju ja andis neile esialgsest kiillaltki erinevaid tihendusi. Nt ehitustermin rédu on saadud murdesdnast redu ‘katuse ja kambri- kulae vaheline ruum vanemas eesti elumajas’. Teisenenud on nii tihendus kui ka héilikuline kuju. Sona nugiline tihendab Eesti saartel ‘pulmakontvddras’, Veski aga vottis selle kasutusele zooloogiaterminina parasiidi tdhenduses. 1923. a toimus esimene eesti keele dpetajate kongress, mis vottis vastu resolut- siooni grammatikaterminite koordineerimise kohta. Selles on deldud, et paralleel- nimetustest tuleb valida mdistet vi nihtust tipsemini miératlev, vdimalikult lithike ja kergesti hidldatav variant, mis ei tohi olla kohmakas ega teistega ūrava- hetamiseni sarnane. Kui senised variandid on ebadnnestunud, tuleb luua uus, kohane termin. Uldtuntud oskussonad, mida kasutatakse algdpetuses, peaksid ole- ma omakeelsed. Enam spetsiifilisi mdisteid soovitati tihistada rahvusvahelise ter- miniga. Samad pohimdtted kehtivad tinapievalgi. Termin peab vastama kaasaja keele- normile. Naaberteaduste sonavara tuleb vdimalikult kooskodlastada. Eelistatakse lithemaid terminivariante, sageli litheneb termin aja jooksul koos tema tarvituse sagenemisega. Mitmesdnalisest kirjeldavast terminist on tihti saanud liitsdna, liit- sonast omakorda tuletis. Sdnaiithendites ja liitsdnades tuleb viltida tarbetuid, tau- toloogilisi osi. Kuid lithidus ei saa olla omaette eesmiirk, kui see kahjustab sel- gust. Tuletus on eesti keeles iiks olulisemaid terminimoodustusvdimalusi. Sufiksitele antakse kindlaid tihendusi ja nende abil piiiitakse saavutada terminite siisteemsust. Nt zooloogias kasutatakse line-liidet seltsi ja lane-liidet sugukonna mérkimiseks. Masinate ja seadmete nimetamisel on vaga produktiivne ur-liide, aga ka -e/ ja i. Tehnikaspetsialist L. Jiirgenson propageeris 60. aastate lopul ddrmiselt ranget siisteemi liidete tarvitamisel. Ta soovitas kasutada kindlaid sufikseid nt masina, materjali, todlise, protsessi, protsessi tulemuse jne tdhistamiseks. See ldheks aga vastuollu keeletavaga ning koormaks liialt iihtesid ja samu tiivesid. Paroniiimiat tuleb viltida. Terminivariante ei taunita jiigalt. Nad vaivad olla otstarbekad nt ajakirjandus- keeles stiili huvides. Paljudel pikkadel terminitel on olemas argilithivariandid, nt transformaator ja trafo, informatsioon ja info. Viimast kasutatakse tinapdeval ise- gi sagedamini kui tdisvarianti. Levinud on oma- ja vddrsdna paarid, nt geograafia ja maateadus, ortograafia ja digekirjutus, transport ja veondus. Eestikeelsed peavad olema ennekdike iildtuntud terminid. Koolis on algastmel digem kasutada oma termineid ja keskkoolis paralleelselt rahvusvahelisi. Teaduskecles eelistatakse vii- maseid. Viltida tuleb nii tarbetut purismi kui ka vddrsdnadega liialdamist. 20. ja 30. aastatel otsiti eesti vasteid peamiselt saksa, ladina ja vene sonadele. Tū- napieval tulevad uued maisted eesti keelde eelkdige vene ja inglise keele kaudu, on mirgata ka soome mėju. On alasid, kus viimastel aastakiimnetel ei ole erialases 80 suhtlemises eesti keelt peaaegu kasutatudki, nt sdjanduses, merenduses, lennun- duses, raudteel, monedes tddstusharūdes ja diplomaatias. Nende alade keel on eriti rikutud, oma termineid enam ei tunta. Toorlaene on ikka taunitud. Kuid teaduse, tehnika ja iūhiskonna areng toob pidevalt kaasa uusi mdisteid. Sageli tuleb keelde algul tsitaatsdna, mis aja jooksul muganeb hiilduses ja kirjapildis. Enamasti piiilitakse siiski mdiste sisust lihtudes luua sobiv omakeelne termin. Ajakirjanduses kohtab viimasel ajal sonu nagu spon- sor, manager ~ mdénedzer, briefing, marketing, public relations ~ PR, perestroika ja glasnost. Mitmele neist on juba loodud oma vasted, kuid need ei ole veel keeles kohanenud. Nt sdnast briefing vdib kohata kolme varianti: ingliskeelne tsitaatsd- na, hédlduspirane briifing ning vihemalt pooleldi eestikeelne liitsdna infotund. Oluline on jilgida, et eesti keel ei satuks iilemiirase teiste keelte moju alla. Kokkuvotteks voib delda, et alates 1920. aastast on terminoloogiatd olnud eesti keelekorralduses tihtsal kohal. Tollal alustati mitmel alal peaaegu tiihjalt kohalt ja tehti lithikese ajaga dra tohutu t66. Tanapževa kirjakeeles on oskuskeel iiks olu- lisemaid allkeeli, mis pidevalt areneb. Tekivad uued mdisted ja terved uued teadus- harud nagu informaatika, kosmose uurimine jt. Téisviirtuslik rahvus- ja riigi- keel peab suutma neid koiki kajastada. Selleks on vaja nii jirjepidevat oskuskeele- korraldust kui ka keele normaalset staatust suveriifinses riigis. TERMINOLOGIJOS PLETROS KRYPTYS ESTIJOJE Santrauka Pranešime apžvelgiama terminologijos darbo apimtis, kryptys ir terminų tvarkybos principai XX a. Estijoje. Po Estijos Respublikos įkūrimo (1920—1940 m.) išleista daugiau kaip 40 terminų žodynų, kuriuose sudėta beveik 200 000 terminų. Po Antrojo pasaulinio karo išleisti 133 žodynai (apie 350 000 terminų). Nuo 1973 metų sudaromi respublikiniai terminų standartai. 1985 metais Kalbos ir literatūros institute pradėtas kurti terminų bankas. Jau nuo šio amžiaus pradžios tradi- cinis terminų tvarkybos organas yra terminologijos komisijos. Prieš karą teoriniais klausimais daugiausia dirbta Tartu universitete (ypač svarbi J. V. Veskio veikla), šiuo metu daugiausia dėmesio šiems klausimams skiriama Kalbos ir literatūros institute. Terminų tvarkybos principai išliko tie patys nuo amžiaus pradžios. Terminas turi sutikti su var- tojamojo meto kalbos normomis, būti kuo trumpesnis ir aiškus. Pagrindiniai naujų terminų suda- rymo estų kalboje būdai yra vedyba (derivacija) ir dūryba (sudurtinių žodžių darymas). Naujų žodžių šaknų šaltiniu visų pirma buvo estų kalbos tarmės ir giminiškos kalbos. Terminų variantai nebūtinai smerkiami. Pagrečiui vartojami ir ilgi terminai, ir jų trumpieji kasdieniniai variantai, taip pat savi ir skolinti žodžiai. Nacionalinė ir valstybinė kalba turi pajėgti atspindėti naujas sąvokas, kurios šiuo metu į estų kalbą daugiausia ateina per rusų ir anglų kalbas. Terminiją būtina apsaugoti nuo per didelės kitų kalbų įtakos. HAIIPABJIEHHA PAS3BHTHS TEPMHHOJIOTHH B DCTOHHH Pe3iome Hoxnan ssasercs pedhepaTuBHbIM 0030poM HanpaB/IieHAit MH 00BEMa TEepMHHOJIOTHVECKOII paboThl H NPUHNMIIOB ynopsiouyenns TEDMHHOJIEKCHKH B DeroHnH B XX B. IMocne obpazosanus Ocronckoii Pecnybmuku, B 1920— 1940 rr., seinuio Gonee 40 TepMHHOIOrHYECKHX cioBapeif, CO- 6. Lietuvių kalbotyros klausimai, XXXI 81 nepxkautax oxono 200 000 repMuxros. B Tesenne rirocjieBoeHHoro nepuoaa shiuuio 133 cjioBaps (oxono 350 000 repmunos). C 1973 r. cocraBJisttoTCA pecrnyO/IMKaHCKHE CTaHAAPTHI TEPMHHOB. C 1985 r. B Hacruryre si3eika H JiuTeparypbi (MAJI) Kauaro co3jjanne Ganka TepMHHOB. Tpajin- HMOHHBIM OPraHOM YHOPSNOYCHHS TEDMHHOJIEKCHKH C HauajIia BeKa SABIIAIOTCA TEDMHHOJIOTHUCC- Kune KOMHCCHH, TeopeTHueckHhMH BONpocaMH BO BpeMeKa SP (1920— 1940) 3aHHMAJIHCb B OCHOB- HoM B TapryckoM yaupepcutere (ocoGenno H3BecTHAa aesrenbHocTs Ū. B. Beckn). A B HacTos- ee BDEMA JTHM BONDpOCAM OCHOBHOC6 BHHMAHHe yzaensercs B MAJL. ĮTIpuagiuanbi VYriOp5U1OHeHHSA TEDMHHOJIEKCHKH CYIUECTBEHHO He H3MEHHJIHCb Ha MPOTAKEHHH BCEro CTOJIETHSA. TEDMHH JOJDKEH COOTBETCTBOBATb SI3LIKOBON HODpME Ha JiaHHbIH nepHoj, ObITh 110 BO3MOXHOCTH KDpaTKHM, H B TO Ke BDEMSI SICHLIM. OCHOBHbIC CIOOCOObI CO3AaHHA HOBbIX TED- MHHOB B 3CTOHCKOM SI35IKE — JIEDHBAIIHSA H CO3JaHAE C/NOXHBIX CJIOB. MCTOMHUKOM HOBBIX KOp- Hell OLUIH TIDEXJIE BCEro JIMAIIEKTEI DCTOHCKOTO #3bIKa H POJICTBEHHbIE eMY S3B5IKH. Į[oriycrnuMa BAPDHAHTHOCTH B TEepMHMHOJIOTHH, IlapajIiJIejiIbHO MOTYT YNoTpeOJIATbCA JUTHHHLIC TEPMUHBI H HX KDaTKHĖ BapHaHTbI, HaLIHOHAJILHbIC H 3aHMCTBOBAHHBIE CJIOBA, IojnHoneHnHtas HalitHOHAJIbHAS TEDMHHOJIOTHA J[OJI)XKHA OTDAXATb HOBbIE MOHATHA, KOTODbIE B HACTOSINCC BDEMS NPUBHOCATCS B SCTOHCKHIŪ SI3BIK B OCHOBHOM H3 PYCCKOTO H AHTJIHŪCKOTO 835IKOB. KpoMe Toro, HEOOXOHHMO Cents, UTOOBLI TEDMHHOJIOTHSA HE MOJINAJIa TIOJĮ Ype3MepHoe BJIMAHHE IPYTHX SBLIKOB.