Continuous Terminological Work as a Base and Precondition in the Development of the Standard Language

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, XXXI (1994) KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI REIN KULL JARJEKINDEL TERMINOLOOGIATOO KUI ARENENUD KIRJAKEELE EELDUS JA ALUS Et kirjakeel suudaks tiita kdiki tihtsamaid funktsioone ning vdiks edukalt toi- me tulla riigikeele iilesannetes, peab tal olema vajalik arengutase ning rikkalik ja mitmekiilgne sonavara. Tiisvidrtusliku rahvuskeelena saab kirjakeel funktsio- neerida siis, kui ta on vdimeline tditma korghariduskeele ja teaduskeele. vastu- tusrikkaid iilesandeid. Eeldused selleks loob jirjepidev ja sihikindel terminoloo- giatoo. ; Eesti kirjakeel tditis riigikeele iilesandeid Eesti Vabariigi eksisteerimise ajal aas- tatel 1918—1940, tūpsemini ajavahemikus 1920—1940, sest 1918. ja 1919. aasta olid okupatsiooni, vdoimuvahetuse ja sėja aastad. Alles pirast 2. veebruaril 1920 Noukogude Venemaaga sdlmitud Tartu rahu vois Eesti vabalt areneda omariik- luse tingimustes ja eesti keel tditma hakata riigikeele iilesandeid. Viga oluline te- gur seejuures oli kdrghariduse muutumine eestikeelseks ja paljude erialade eesti- keelse oskussdnavara kiire viljaarendamine. Et eesti kirjakeel 1920. aastail suhteliselt kiiresti suutis hakata tditma koiki rii- gikeele iilesandeid, selleks kujunesid vajalikud eeltingimused pika aja jooksul nii meie kirjakeele iildise arenemiskiigu, rahvahariduse, rahvusliku eneseteadvuse tdusu niol ja ka sotsiaal-majanduslike tingimuste tottu. Nimetagem siin selliseid olulisi ldhte-eeldusi, nagu eesti kirjakeele kujunemisprotsess ja kirjasdna areng alates 16. sajandist, rohkem kui 300 aasta pikkune eesti rahvakooli ajalugu, eesti- keelse ajakirjanduse pikaajalised traditsioonid: esimene eestikeelne perioodika- villjaanne 1755, pidevamalt ilmuv eestikeelne ajakirjandus alates 19. sajandi algus- kiimnendeist, eestikeelse populaarteadusliku ja erialasema kirjanduse, samuti eesti- keelsete kooliraamatute viljaandmine ja vastava sdnavara kujunemine ligikaudu samast ajast alates, rahvuslik drkamisaeg oma suuriiritustega méddunud sajandi teisel poolel, piiiid eestikeelse kesk- ja kdrghariduse poole méddunud sajandi 15pu- ja kiesoleva sajandi alguskiimnendeil, eesti kirjakeele iihtlustamis- ja normimistaot- lused nii juba méddunud sajandi 70-ndatel aastatel kui ka eriti alates kiesoleva sajandi esimese kiimnendi 16pust. Kčik see valmistas ette pinna eesti keele kui rah- vuskeele koigekiilgsele viljakujunemisele. Arenenud kirjakeele ja tema riigikeelena funktsioneerimise tihtis esltingimus on emakeelse oskussdnavara olemasolu kdikvdimalikel aladel. Ja mida aastakiim- me edasi, seda tihtsamat osa terminileksika kaasaegsete kirjakeelte puhul etendab. 67 Eestikeelse oskussdnavara kujunemise algus nii monelgi alal ulatub mitu sajan- dit tagasi. Pidevamalt ja laiemas ulatuses on eestikeelse erialasdnavara areng jil- gitav alates mdOdunud jajandi alguskiimnendeist eestikeelsete koolidpikute, popu- laarteaduslike triikiste ja erialasema kirjavara kujunemise ndol. M66dunud sajandi teisel poolel voib tiheldada juba teadlikumat tegevust eestikeelse oskussOnavara arendamisel — nimetagem siin selliste rahvusliku liikumise tegelaste, haritlaste ja teadusmeeste tegevust nagu Fr. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, J. Kunder, J. Kurrik, K. A. Hermann, P. Hellat jt. Kuni sajandivahetuseni tegutseti emakeelsete oskussdnade loomisel ja kujun- damisel siiski veel omaette, igaiiks individuaalselt. Alates kdesoleva sajandi esime- se kiilmnendi 16pust aga hakati niihésti kirjakeele normimisel kui ka oskussdnavara arendamisel tegutsema jirjekindlamini ja plaanipdrasemalt ning see t0d omandas kollektiivse iseloomu. Tidnapéeva eesti kirjakeele aluste fikseerimisel ja iildisel nor- maliseerimisel etendasid tihtsat osa neli jdjestikku toimunud kirjakeele normimi- se konverentsi aastatel 1908, 1909, 1910 ja 1911. Selle t66 tulemusi kajastab 1918.a. ilmunud eesti keele ortograafiasdnaraamat ning hiljem jidtkasid seda suunda poh- jalikumalt ja siivendatumalt 3-koiteline ortoloogiasdnaraamat (EOS 1., 2., 3. 1925, 1930, 1937) ja E. Muugi viike digekeelsussdnaraamat (10 triikis a. 1933— 1946), samuti eesti keele kooligrammatikad. Teadlik kollektiivne t00 eesti erialasonavara loomisel ja korrastamisel mitme- sugustes terminoloogiakomisjonides ja-toorithmades algas 20. sajandi esimesel aastakiimnel. Seesuguse tegevuse tulemusena ilmusid 1909. aastast alates iiksteise jdrel mitmesugused terminoloogiasdnastikud: 1909.a. matemaatika, 1911.a. geo- graafia, 1914.a. meditsiini, sdjanduse ja keemia (2 oskussdnastikku) alal, 1917.a. Eestimaa taimede nimetused, 1919.a. oskussdnastik fiiiisika alal. Ajavahemikus 1909—1919 ilmus triikist 9 terminoloogiasdnastikku, mis sisaldasid iithtekokku ca 10 000 terminit. Erilise hoo sai eestikeelse terminoloogia korrastamine ja terminoloogiasdnastike koostamine pérast seda, kui moodustus Eesti Vabariik ja kui Tartu iilikoolis hakati Opetama mitmesugustel erialadel eesti keeles. See ei saanud muidugi toimuda jérs- ku, vaid jark-jargult, nii et osa erialaloenguid loeti veel monda aega muulaspro- fessorite poolt saksa voi vene keeles, kuid siiski kiillalt kiiresti ja seda tagas vilja- ka t60 paljude teadusalade emakeelse sdnavara loomisel ja arendamisel. Aastail 1920—1940 ilmus sellise vilka ning tdhusa terminoloogiatéo tulemusena iile 40 oskussdnastiku, enamik neist Tartus. Kokku sisaldasid need ligemale 200 000 oskussdna. Tartu iilikooli juures tegutsenud terminoloogiakomisjonides pandi kin- del alus paljude teadusalade siistemaatilisele terminoloogiale, nagu niit. botaani- ka, zooloogia, geoloogia, meditsiini, digusteaduse ja teistel aladel. Kaasaegse eesti- keelse teadusterminoloogia loomisel ja arendamisel kuuluvad erilised teened kee- leteadlasele J. V. Veskile, kes aktiivselt ja viljakalt vottis osa kdigi ajavahemikus 1920—1940 Tartu iilikoolis té6tanud terminoloogiakomisjonide tdūst ja veel mitme muugi oskussdnavara komisjoni tegevusest. Vaga oluline seejuures on mitte ainult 68 J. V. Veski tohusal kaastegevusel korrastatud emakeelsete terminite hulk (iile 180 000 oskussdna), vaid ka tema loov lihenemine sellele to6le ning eesti keele ole- masoleva ainese ja vdimaluste mitmekiilgne ja leidlik rakendamine, mis 156i hea aluse eestikeelse terminoloogia mitmekiilgseks hilisemakski arenguks. Terminoloogiategevus ja terminikorrastus on jitkunud Eestis ka pūrast teist maailmasdda. Ajavahemikus 1945—1990 on iseseisvate viljaannetena niinud triiki- valgust umbes 130 mitmesugust terminoloogiasdnastikku. Peale selle on korrastatud terminoloogiat ja mitmesuguseid spetsiaalsonastikke avaldatud ka erialaajakirja- des ja infobiilletddnides ning metoodikaviljaannetes, samuti erialaraamatute li- sadena. Terminikorrastuse tulemused sisalduvad ka paljudes taime-, linnu-, putu- ka-, seene- jm. méddrajates, aga samuti ka sellistes kapitaalsetes erialaviljaannetes, nagu „Eesti NSV floora“ 11 koites, 7-kditeline sari ,Loomade elu® jm. Mitme- suguste erialade terminoloogiat sisaldab ka „Eesti ndukogude entsiiklopeedia® 1. ja praegu pooleli olev 2. viljaanne, samuti ,,Oigekeelsussdnaraamat® (1976 jj.). Operatiivseks terminikorrastusviisiks on olnud vabariiklike terministandardite ko- ostamine (seni on neid ligemale 70). Selline jérjepidev aastakiimneid kestnud t66 eesti terminileksika kujundamisel ja arendamisel on taganud eesti kirjakeele sOnavaralise mitmekiilgsuse ja potent- siaalse voimekuse, mis on vaga tihtis kirjakeele kdigi funktsioonide tditmise seisu- kohalt ning vdimaldab tal toime tulla ka riigikeele iilesannetes. Eesti keel taitis edukalt riigikeele iilesandeid iseseisva Eesti Vabariigi eksisteeri- mise ajal (1918—1940), mis, nagu nagime, suurel mairal tagati intensiivse ja mitme- kiilgse terminoloogiatdoga. Sisuliselt tditis eesti keel riigikeele iilesandeid suurel miiral ka parast 1940. aastat ndukogude vdimu aastatel. Kahjuks on iihekiilgne suurriiklik majandus- ja rahvuspoliitika (tootmise ekstensiivareng, scllega kaasnev tugev migratsioon ja demograafilise situatsiooni halvenemine, vene keele mėju ja eelisseisundit tugev- danud riiklikud eriabindud jms.) viimastel aastakiimnetel negatiivselt mdjunud ja ahendanud eesti rahvuskeele loomulikke funktsioone. Eriti halvavalt arenes see protsess 1970. ja 1980. aastatel. Kdige selle tagajirjel on viimastel aastatel jarsult halvenenud iildkasutatava eesti keele tase, kujutades endast praegu tdsist problee- mi. Seetdttu tuli hakata eesti keele Oigusi otsustavalt kaitsma ning osutus vajali- kuks vastu votta ja kehtestada keeleseadus. Pirast pingelist tū6d ja politiseeritud dhkkonnas selle secaduse kehtestamise timber kidinud vaitlust (muulaste poolt esita- tud siiiidistused ebademokraatlikkuses, nende diguste diskrimineerimises jms.) voeti kecleseadus jaanuaris 1989 16puks vastu ning see joustus 1. veebruarist 1989. Oma loomult oli see seadus eesti keele kaitse seadus. Vaatamata teatud raskus- tele selle seaduse saamise ja vastuvdtmise protsessis ja mdningatele vajakajaamistele monedes selle akti sitetes (vene keele just nagu eriline seisund teiste keelte seas peale eesti keele kui riigikeele, moningate paragrahvide rakendumise ebareaalne tihtaeg, nimetarvituse reguleerimisega seotud kiisimused jms.) sai sellest eesti 69 keels tuleviku seisukohalt hea ja vajalik seadus. Seadusega sitestati teatud ndu- ded nii asutustele kui ka ametiisikutele, kehtestati kindlad keeleoskusnduded tea- tud kategooria tootajatele ja edasises tdpsustati seda ning tootati vilja nende nduete realiseerimise kord. Keeleseadus 105i vajalikud eeldused eesti keele staatuse ja tegeliku olukorra paran- damiseks, mis puutub aga selle seaduse jargimisse, siis pole see kiillalt tagatud ol- nud, sest on puudunud korralik jirelevalvemehhanism seaduse tditmisest kinnipi- damise jdlgimiseks. Ulemndukogu Presiidiumi juurde moodustatud spetsiaalne selekaitsekomisjon ithiskondliku instantsina ei ole suutnud tagada, et meie kee- leseadust kdikjal ja koigi poolt tdidetaks. Kdige viimasel ajal on iiritatud monede abindudega seda olukorda parandada. Meie keelescaduse joustumine ja rakendumine on siiski toonud kaasa palju posi- tiivset. See on mdjunud soodsalt keelte dppimisele, on hakatud kiiresti koosta- ma ja vilja andma mitmesuguseid dppevahendeid, sdnastikke, vestmikke jm. Ter- minoloogiatdos kdik see erilisi sisulisi muutusi kaasa pole toonud, kiill aga on jir- sult kasvanud terminikorrastuse maht. Terminileksikat oma erialal on hakatud korrastama ka neis valdkondades, kus eestikeelse oskussdnavara korrastamist pikka aega ei toimunud, nagu niit. tekstiilitdostuses, kergetdoostuse alal, raudteetranspordis jm. aladel. On astutud samme selleks, et eesti keelt riigikeelena saaks kasutada koi- gis elulistes sfidirides ja et keeleseaduse nduetele vastaksid asjaajamine, tehnili- ne dokumentatsioon, kaubanduskeel (etiketid, tootekasutamisjuhendid jms.) jm. | Keeleseaduse vastuvdtmine meil Eestis ja teisteski Noukogude Liitu kuulunud vabariikides 156i vajalikud eeldused asjaomaste rahvuskeelte koigekiilgseks aren- guks ning nende funktsioneerimiseks riigikeele rollis. Paraku on need keeleseadu- sed ja nende positiivse maju blokeerinud 24.04.90 NSVL Ulemn&ukogu poolt vas- tuvdetud iileliiduline keeleseadus (3akoH o s3brkax mapogos CCCP), mis suurriik- liku aktina on paljus nullistanud vabariikide keeleseadustega saavutatu. On saa- nud selgeks, et rahvuskeelte tdiediguslik staatus, nende tdeline funktsioneerimine riigikeelena on vdimalik vaid rahvusvabariigi tdieliku suverdinsuse korral. Seda enam on intensiivne oskuskeele ja erialaleksika korrastamine vajalik ka praegusel iileminekuajajirgul teel tdieliku suverdinsuse poole. Pdhjalikud muu- tused praeguse Eesti poliitikas, tootmise ja majanduse kardinaalne iimberkorral- damine, tha elavnevad ja laienevad sidemed vilismaailmaga, kdik see nduab ka meie keelelise suhtluse iimberorienteerimist, nduab seda, et oleksime valmis tegut- semiseks ja asjaajamiseks mitmetes keeltes. Kiiresti, juba kdige lihema aja jook- sul on vaja korrastada terminoloogiat mitmetel erialadel, eelkdige aga sellistel aladel, nagu seda on tootmise organiscerimine, kaubandus, varustus, turustus, ra- handus, pangandus jms., seega majanduse valdkonnas selle sdna avaras tihenduses. Ja selles suunas t60 kaibki. Juuni 1990 70 NUOSEKLUS TERMINOLOGIJOS DARBAS KAIP BENDRINĖS KALBOS PLĖTOJIMO PRIELAIDA IR PAMATAS Santrauka Kad nacionalinė kalba galėtų atlikti visas pagrindines funkcijas ir būti valstybine kalba, jai bū- tina visų sričių visapusiška ir išplėtota leksika. Straipsnyje apžvelgiama, kaip vyko šis procesas estų kalbos istorijoje. Kai kurių žmogaus veiklos sričių profesinės estų leksikos užuomazgos siekia žilą senovę. Nuo praeito amžiaus į estų specialiosios leksikos plėtrą jau buvo žiūrima sąmoningai, tai būdinga visų pirma tokiems nacionalinio judėjimo veikėjams, kaip Kreicvaldas (F. R. Kreutzwald), Jakobsonas (C. R. Jakobson), Kunderis (J. Kunder), Hermanas (K. A. Hermann), Helatas (P, Hellat) ir kt. Iki šio šimtmečio pradžios grynai estiškų terminų kūrimas Estijoje turėjo uždarą, individualų po- būdį. Planingesnė ir kryptingesnė ši veikla pasidarė pirmame mūsų amžiaus dešimtmetyje. Įvai- riy sričių terminija imta tvarkyti tam tikrose darbo komisijose kolektyviai. Tuo būdu per 1909— 1919 m. buvo išleisti 9 terminų žodynai, turintys beveik 10 000 terminų. Terminų tvarkyba Estijoje ypač išsiplėtė po to, kai buvo įkurta nepriklausoma Estijos Respubli= ka ir įvairios disciplinos Tartu universitete pradėtos dėstyti estiškai. Trečiajame ir ketvirtajame šio amžiaus dešimtmetyje buvo padėti daugelio mokslo šakų sisteminės terminijos pagrindai (bota- nikos, zoologijos, geologijos, medicinos, teisės ir kt.). Intensyviai dirbant, 1920—1940 m. buvo sudaryta ir išleista daugiau kaip 40 terminų žodynų, apimančių beveik 200 000 estiškų terminų, Kuriant dabartinę terminologiją ypač nusipelnė akad. J. V. Veskis (J. V. Veski), kuris aktyviai dalyvavo daugelio to meto terminologijos komisijų darbe ir sumaniai bei visapusiškai rėmėsi liau- dies kalbos vidiniais resursais. Terminologijos darbas ir terminų tvarkyba buvo tęsiama ir po Antrojo pasaulinio karo. Be vers- nų žodynų (bendras terminų kiekis — 350 000). Be to, sutvarkyta terminija buvo skelbiama žur- naluose bei informaciniuose metodiniuose leidiniuose, kaip ir specialiųjų knygų priedai. Ter- minų tvarkybos rezultatai matyti iš daugelio kapitalinių veikalų, enciklopedijų ir kt. Pastarai- siais dešimtmečiais taikomas ir operatyvus terminų tvarkybos būdas — sudaromi respublikiniai terminų standartai (šiuo metu jų yra apie 70). Nuoseklus ir intensyvus terminologijos darbas padėjo estų kalbai sėkmingai atlikti valstybinės kalbos uždavinius nepriklausomos Estijos Respublikos metais (1918—1940). Iš esmės estų kalba plačiau ar siauriau atliko valstybinės kalbos funkciją ir po 1940 metų — tarybų valdžios metais. Pastarųjų dešimtmečių vienpusiška ekonominė ir nacionalinė politika neigiamai paveikė estu kalbą ir susiaurino jos natūralias funkcijas. Todėl pasidarė būtina 1989 m. sausį priimti specialų kalbos įstatymą. Šis įstatymas skirtas ginti estų kalbos teisėms. Vis dėlto yra aišku, kad nevaržomas nacionalinės kalbos statusas ir valstybinės kalbos funkcionavimas galimas tik esant visiškam nacio- nalinės respublikos suverenitetui, Specialiosios leksikos ir terminų tvarkybos darbas labai reikalingas ir dabartiniu pereinamuoju prie visiško savarankiškumo laikotarpiu. Ypač tai svarbu toms šakoms, kurios yra tiesiogiai susiju- sios su esminiu gamybos ir ekonomikos pertvarkymu. 1990 m. birželis IHIOCJIEJĮJOBATEJIBHAS, TEPMUHOJIOTHYECKASI PABOTA KAK IIPE/ĮNMOCEbIJIKA H OCHOBA PA3BUTHS JIATEPATYPHOTO S3BIKA Pe3iomMe Ans Toro uroGki HanLHOHAaJIbHbIĖ S35IK HODMAJIbHO (QYHKUHMOHMPOBANT BO BCeX cĖdepax 06- LIIECTBERHON XHU3HH H CYIECTBOBAJI B POJIA TOCYJJapCTBEHHOTO S5B3bIKA, OH JIOJIXEH OOJIaJIAaTb pase BHTOH MHOrOCTOpPOHHEif JIieKcnHKOIt. B CTaTbe paccMaTpHBae TCH, KAK NpOXOJIHJI HDpONECC pa3BHTHA ICTOHCKOM TEDMHHOJIOTH4ECKON JIEKCHKH: 71 IlepBsre 3atuaTKH npodheccHoHaJjILHOH 3CTOHCKOI JIEKCHKH B HeKOTODPBIX OOJIaCTAX 4enose- uecKOI NESTEJILHOCTH YXOJIAT B JlajIieKOe npouuioe. B IpomioM Beke K pa3BHTHIO DCTOHCKONH CIIe- IMAJIbHON JIEKCHKH OTHOCHJIHCb YXe CO3HATEJIbHO, TJIABHbIM 06pa30M OGjiarojiapsi HEKOTOPBHIM JIESTĖJIAM HAUKHOHAJI5HOTO JĮBIKCHHSA (Kpeiinsansa, Sikxo6con, Kyrjep, Xepmaun, Xemwiat u ap.). K Haga/qy 3TOr0 CTONETHS CO3/faHHC CTOHCKAX TEPMUHOB HOCHIO MHAMBHIyanTbHbLIH XapakTep. Bojee MIaHOMEPHBIH X. LEJICHATIPABICHHBINH XapakTep 3Ta ACATENLHOCTh OpHoOpena B TIEpBOM JecATHICTHH Haurero crojieTns. TepMHHOJCKCHKY M3 pasHbIX OOJacTell CTaJIH ynopsioYuBaTth B COOTBETCTBYIONHX paGounx komuccasX. B pesyjisTaTe B revenue 1909-1919 rr. sein B ceer 9 TepMHHOIOrH4EeCKHX criosapeii, conepxkammx okono 10 000 TepMmunoB. Oco60 uMpokHit pa3Max YriopsjjoueHHe ICTOHCKOH TEpMHHOJIOTHH INpuoOpejIo nocne odpa- 30BaHMS CyBepeHHoH DCTOHCKOH Pecriybnuku, a B TapTycKOM yHUBEpPCHTETE yueOHbIe IHCUMILIN- HBI CTa/TH TIPENOJaBaThCA Ha ICTOHCKOM s3bike. B 1920—1930-¢ roast Gsijia 3a/10KeHa OCHOBa CHCTeMaTHYeCKOH TEDMAHOJIOTHH MHOTHX Hay4HbIX JĮHCHHTIJIAH (GOTaHHKH, 300JIOTHH, TEOJIOTHM, MeJIHIKHEI, POpHCIpyneHuHH H ap.). B 1920—1940 rr. B pesynibTaTe HHTCHCHBHON paboThl ObiJIO coctaBieHo H minano Gosee 40 TEPMUHOOT HMECKHX crnoBapei, OXBaTbIBaIONnIHX OKOJIO 200 000 SCTOHCKUX TepMHHOB. OcoObie 3acčiIyrH B CO3TAHAM COBPCMEHHON TEPMUHOMOrAM NPHHALICKAT akagemuky VI. B. Becku, KOTOpBIii aKTHBHO y4acTBOBaJ B pabore GonbUIMHCTBA TEDMHHOJIOTH- KWECKHX KOMHCCHI H KOTODBIH YMEJIO H MHOTO0Opa3HO HCITOJI530Baji BHYTPEHHHE PECYPChl Hapojl- HOTO S13bIKA. TepMHHojirorHueCKas11 JIeSITEJIBHOCTb H TEPMUHOYNOPAAOUYCHHE NpO/OJIKAJIHCb H NOCHE BTO- poii MupoBoii Bolas. B TeuecHHe 1945—1990 rr. CaMo0cCTOSTE/I5LHLIMH H3JIAHHAMH BBbILIIH B CBET okojio 130 pa3/mmiHbIX TEDMHHOJIOTHYeCKHX CAoBapeit (350 000 TepMHHOB), He cunTas riepeBe/teH- HsIx. KpoMe Toro, ynopsuioueHHas TEDMHHOJIOTHSI NMYOJIKKOBAJIAaCb B XYpHajIaX H HHĖOpMALHOH- HO-METOJIIMUE6CKHX H3JIAaHHSAX, a TAKXKe B BAC NpHJIOXECHHH K CONEIMaJILHLIM H3gaHuaM. O pe3yJIb- TaTaX TEDMHHOYNODpSsUIOUeHHA COOONIANOCh BO MHOTHX KaIIKTAJIbHbIX TDYjIaX, B JHUHKIONEIHH H np. OHHM U3 ONEPaTHBHBIX CIHOCOOOB TEDMHHOYNOpAJIOUEHHSA B IOCJIeJHKMe JECATHJIETHA sB- JISETCA COCTABI/IEHHE DpECITYOJIMKAHCKHX TEDMHHOJIOTHYeCKHX CTAaH/IapTOB (ceiiwac Mx OKOJO 70). Braronaps moCIej10BaTEejIbHOCTH H HHTEHCHBHOCTH JCATEAbHOCTH B pa3pa60TKE TEpMHHOJIEK- CHKH JCTOHCKHIS A35IK VCITELTHO BbINMOjIHAJI 3allauH TOCYJIa DCTBEHHOTO S35IKA B TO/IbI HE3aBHCUMOMK Deroncrkoit Pecnybauxu (1918— 1940). B cym[HOCTH JCTOHCKHĖ SI3bIK B GojIbuneli HIM MEHbLICH CTENECHH BbINOJIHAJI QYHKUMH rocy- mapcrBeHHoOro s3bika H mocie 1940 roma — B rojibi COBeTCKOH BiacTH. OjiuaKO OJIHOCTODpOHHSIA DJKOHOMHUYUECKAS H HalHOHAJILHAS TIOJIHTHKA B ITOC/ICIHUE IECATHIICTHS OTDHUATEJI5HO CK23aJIaCb Ha ĖVYHKIKMOHHDOBAHHH JCTOHCKOTO A3bIKa H Cy3Hjia ero chepy pacnpocTrpaHeHHs. BejiencTBHe 3TOro CTaJIO HeoOXOIUMBIM NPHHATE B sHBape 1989 r. cnennajibHbIėū 3akoH O si3LIKe. Ilo cBoei CYITHOCTH HAHHbIėĖ 3aKOH SBHJICS AKTOM 3aUIMTHI PAB JCTOHCKOTO s3bika. CTajiO O4eBHJIHLIM, YTO HOJIHOINDpaBHbIit CTATYC HALIMOHANBHOIO A3bIKa H €ro HOpMAJIbHOC6 QYHKUHOHMPOBaHHE B Ka- YecTBe rocy1apCTBEHHOTO BO3MOKHO TOJIBKO B YCJIOBHAX IMOJIHOrO CyBepeHHTeTa CTpaHbI. TeM He MeHee, HHTEHCHBHASI paboTa OO yNOPAIOYEHHIO CIIEHHAILHOIO A3bIKa H TEPMHHOJICK- CHKH HEeOOXOJIHMA H B HacTosiree Bpemsi. OcoOenHHo ITO BaXHO B TeX 001acTAX, KOTODbIEč Herno- CPe/ICTBEHHO CBf3aHbI C KOPEHHBIM MEPeyCTPOHCTBOM MPOH3BOACTBA H 3KOHOMHKH. Mironas 1990