Continuous Terminological Work as a Base and Precondition in the Development of the Standard Language

LIETUVIŲ KALBOTYROS KLAUSIMAI, ХХХІ (1994) KALBOS NORMALIZACIJOS KLAUSIMAI REIN KULL JARJEKINDEL TERMINOLOOGIATOO KUI ARENENUD KIRJAKEELE EELDUS JA ALUS Et kirjakeel suudaks tāita Кӧікі tāhtsamaid funktsioone ning vēiks edukalt toime Сша riigikeele iilesannetes, peab tal olema vajalik arengutase ning rikkalik ja mitmekiilgne ѕӧпауага. Tāisvāārtusliku rahvuskeelena saab kirjakeel funktsioneerida siis, kui ta on vēimeline tāitma kērghariduskeele ja teaduskeele. vastutusrikkaid iilesandeid. Eeldused selleks loob jārjepidev ја sihikindel terminoloogiatoo. ; Eesti kirjakeel tāitis riigikeele ūlesandeid Eesti Vabariigi eksisteerimise ajal aastatel 1918—1940, tāpsemini ajavahemikus 1920—1940, sest 1918. ја 1919. aasta olid okupatsiooni, vēimuvahetuse ја sėja aastad. Alles pārast 2. veebruaril 1920 Noukogude Venemaaga solmitud Tartu rahu убіѕ Eesti vabalt areneda omariikluse tingimustes ja eesti keel tāitma hakata riigikeele ūlesandeid. Vāga oluline tegur seejuures oli kērghariduse muutumine eestikeelseks ја paljude erialade eestikeelse oskussdnavara kiire vāljaarendamine. Et eesti kirjakeel 1920. aastail suhteliselt kiiresti suutis hakata tāitma koiki riigikeele iilesandeid, selleks kujunesid vajalikud eeltingimused pika аја jooksul піі meie kirjakeele iildise arenemiskāigu, rahvahariduse, rahvusliku eneseteadvuse tdusu nāol ja ka sotsiaal-majanduslike tingimuste tēttu. Nimetagem siin selliseid olulisi lāhte-eeldusi, nagu eesti kirjakeele kujunemisprotsess ja kirjasdna areng alates 16. sajandist, rohkem kui 300 aasta pikkune eesti rahvakooli ajalugu, eestikeelse ajakirjanduse pikaajalised traditsioonid: esimene eestikeelne perioodikavāljaanne 1755, pidevamalt ilmuv eestikeelne ajakirjandus alates 19. sajandi alguskiimnendeist, eestikeelse populaarteadusliku ja erialasema kirjanduse, samuti eestikeelsete kooliraamatute viljaandmine ja vastava sdnavara kujunemine ligikaudu samast ajast alates, rahvuslik drkamisaeg oma suuriiritustega m6čdunud sajandi teisel poolel, piliid eestikeelse keskja kdrghariduse poole méddunud sajandi 15puja kāesoleva sajandi alguskiimnendeil, eesti kirjakeele iihtlustamisja normimistaotlused nii juba m66dunud sajandi 70-ndatel aastatel kui Ка eriti alates kāesoleva sajandi esimese kiimnendi lēpust. Kčik see valmistas ette pinna eesti keele kui rahvuskeele koigekiilgsele vāljakujunemisele. Arenenud kirjakeele ja tema riigikeelena funktsioneerimise tāhtis eeltingimus оп emakeelse oskussdnavara olemasolu kdikvdimalikel aladel. Ја mida aastakiimme edasi, seda tihtsamat osa terminileksika kaasaegsete kirjakeelte puhul etendab. 67 Eestikeelse oskussēnavara kujunemise algus піі m6nelgi alal ulatub mitu sajandit tagasi. Pidevamalt ја laiemas Шаїиѕеѕ оп eestikeelse егіајаѕӧпауага areng jālgitav alates m66dunud jajandi alguskūmnendeist eestikeelsete koolidpikute, populaarteaduslike triikiste ja erialasema kirjavara kujunemise nāol. M66dunud sajandi teisel poolel vēib tāheldada juba teadlikumat tegevust eestikeelse оѕКиѕѕӧпауага arendamisel — nimetagem siin selliste rahvusliku liikumise tegelaste, haritlaste ja teadusmeeste tegevust nagu Fr. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, J. Kunder, J. Kurrik, K. А. Hermann, Р. Hellat jt. Kuni sajandivahetuseni tegutseti emakeelsete oskussēnade loomisel ja kujundamisel siiski veel omaette, igaiiks individuaalselt. Alates kāesoleva sajandi esimese kitmnendi lēpust aga hakati niihāsti kirjakeele normimisel kui ka оѕКиѕѕӧпауага arendamisel tegutsema jārjekindlamini ja plaanipārasemalt ning see t66 omandas kollektiivse iseloomu. Tānapdeva eesti kirjakeele aluste fikseerimisel ја ūldisel normaliseerimisel etendasid tāhtsat osa neli jājestikku toimunud kirjakeele normimise konverentsi aastatel 1908, 1909, 1910 ja 1911. Selle t66 tulemusi kajastab 1918.a. ilmunud eesti keele ortograafiasdnaraamat ning hiljem jātkasid seda suunda pēhjalikumalt ja sūvendatumalt 3-кӧйеіпе ortoloogiasonaraamat (EOS. 1., 2., 3. 1925, 1930, 1937) ja Е. Muugi vāike čigekeelsussēnaraamat (10 trūkis а. 1933— 1946), samuti eesti keele kooligrammatikad. Teadlik kollektiivne t66 eesti erialasonavara loomisel ја korrastamisel mitmesugustes terminoloogiakomisjonides ja-t66rūhmades algas 20. sajandi esimesel aastakitmnel. Seesuguse tegevuse tulemusena ilmusid 1909. aastast alates iiksteise jārel mitmesugused terminoloogiasdnastikud: 1909.а. matemaatika, 1911.a. geograafia, 1914.a. meditsiini, sējanduse ja keemia (2 oskussdnastikku) alal, 1917.a. Eestimaa taimede nimetused, 1919.a. oskussēnastik fiiiisika alal. Ajavahemikus 1909—1919 ilmus triikist 9 terminoloogiasdnastikku, mis sisaldasid iithtekokku ca 10 000 terminit. Erilise hoo sai eestikeelse terminoloogia korrastamine ja terminoloogiasdnastike koostamine pārast seda, kui moodustus Eesti Vabariik ja kui Tartu iilikoolis hakati Opetama mitmesugustel erialadel eesti keeles. See ei saanud muidugi toimuda jārsku, vaid jārk-jārgult, nii et osa erialaloenguid loeti veel monda aega muulasprofessorite poolt saksa убі vene keeles, kuid siiski kiillalt kiiresti ја seda tagas viljaКа t66 paljude teadusalade emakeelse ѕӧпауага loomisel ja arendamisel. Aastail 1920—1940 ilmus sellise vilka ning tēhusa terminoloogiat66 tulemusena Ше 40 oskussonastiku, enamik neist Tartus. Kokku sisaldasid need ligemale 200 000 oskussona. Tartu iilikooli juures tegutsenud terminoloogiakomisjonides pandi kindel alus paljude teadusalade siistemaatilisele terminoloogiale, nagu niit. botaaniКа, zooloogia, geoloogia, meditsiini, Čigusteaduse ja teistel aladel. Kaasaegse eestikeelse teadusterminoloogia loomisel ja arendamisel kuuluvad erilised teened keeleteadlasele J. V. Veskile, kes aktiivselt ja viljakalt vottis osa kdigi ajavahemikus 1920—1940 Tartu iilikoolis t66tanud terminoloogiakomisjonide tdūst ja veel mitme muugi oskussdnavara komisjoni tegevusest. Vāga oluline seejuures on mitte ainult 68 J. V. Veski tēhusal kaastegevusel korrastatud emakeelsete terminite hulk (iile 180 000 oskussdna), vaid ka tema loov lihenemine sellele {ӧӧбіе ning eesti keele olemasoleva аіпеѕе ја vdimaluste mitmekiilgne ја leidlik rakendamine, mis lēi hea aluse eestikeelse terminoloogia mitmekiilgseks hilisemakski arenguks. Terminoloogiategevus ја terminikorrastus on jātkunud Eestis ka pārast teist maailmasdda. Ajavahemikus 1945—1990 оп iseseisvate vāljaannetena nāinud triikivalgust umbes 130 mitmesugust terminoloogiasdnastikku. Peale selle on korrastatud terminoloogiat ја mitmesuguseid spetsiaalsonastikke avaldatud ka erialaajakirjades ja infobūlletāānides ning metoodikavāljaannetes, samuti erialaraamatute lisadena. Terminikorrastuse tulemused sisalduvad ka paljudes taime-, linnu-, putuka-, ѕеспеjm. māārajates, aga samuti ka sellistes kapitaalsetes erialavāljaannetes, nagu „Eesti NSV floora* 11 kčites, 7-kčiteline sari „Loomade elu* jm. Mitmesuguste erialade terminoloogiat sisaldab ka „Eesti nēukogude entsiiklopeedia* 1. ја praegu pooleli olev 2. vāljaanne, samuti „Oigekeelsussēnaraamat* (1976 jj.). Operatiivseks terminikorrastusviisiks on olnud vabariiklike terministandardite koostamine (seni on neid ligemale 70). Selline jārjepidev aastakiimneid kestnud t66 eesti terminileksika kujundamisel ja arendamisel on taganud eesti kirjakeele sonavaralise mitmekiilgsuse ја potentsiaalse vēimekuse, mis on vāga tāhtis kirjakeele Кӧірі funktsioonide tāitmise seisukohalt ning vēimaldab tal toime tulla ka riigikeele iilesannetes. Eesti keel tāitis edukalt riigikeele iilesandeid iseseisva Eesti Vabariigi eksisteerimise аја! (1918—1940), mis, nagu nāgime, suurel māāral tagati intensiivse ja mitmekūlgse terminoloogiatčēga. Sisuliselt tāitis eesti keel riigikeele iilesandeid suurel māāral ka pārast 1940. aastat ndukogude убіту aastatel. Kahjuks on iihekiilgne suurriiklik majandusja rahvuspoliitika (tootmise ekstensiivareng, sellega kaasnev tugev migratsioon ja demograafilise situatsiooni halvenemine, успе keele mēju ja eelisseisundit tugevdanud riiklikud eriabinēud jms.) viimastel aastakiimnetel negatiivselt mējunud ја ahendanud eesti rahvuskeele loomulikke funktsioone. Eriti halvavalt arenes see protsess 1970. ја 1980. aastatel. Kēige selle tagajārjel on viimastel aastatel jārsult halvenenud iildkasutatava eesti keele tase, kujutades endast praegu tdsist probleemi. Seetdttu tuli hakata eesti keele Oigusi otsustavalt kaitsma ning osutus vajalikuks vastu vētta ја kehtestada keeleseadus. Pārast pingelist (ӧӧ ja politiseeritud Ohkkonnas selle seaduse kehtestamise ūmber kāinud vēitlust (muulaste poolt esitatud siiiidistused ebademokraatlikkuses, nende diguste diskrimineerimises jms.) voeti kecleseadus jaanuaris 1989 lēpuks vastu ning see joustus 1. veebruarist 1989. Oma loomult oli see seadus eesti keele kaitse seadus. Vaatamata teatud raskustele selle seaduse saamise ja vastuvdtmise protsessis ја mēningatele vajakajāāmistele тӧпейеѕ selle akti sātetes (vene keele just nagu eriline seisund teiste keelte seas peale eesti keele kui riigikeele, mēningate paragrahvide rakendumise ebareaalne tihtaeg, nimetarvituse reguleerimisega seotud kiisimused jms.) sai sellest eesti 69 keels tuleviku seisukohalt hea ја vajalik seadus. Seadusega sitestati teatud nduded nii asutustele kui ka ametiisikutele, kehtestati kindlad keeleoskusnduded teatud kategooria t66tajatele ja edasises tāpsustati seda ning іӧбіаіі vālja nende nduete realiseerimise Кота. Keeleseadus 151 vajalikud eeldused eesti keele staatuse ја tegeliku olukorra parandamiseks, mis puutub aga selle seaduse jārgimisse, siis pole see kiillalt tagatud olnud, sest on puudunud korralik jārelevalvemehhanism seaduse tāitmisest kinnipidamise jālgimiseks. Ulemndukogu Presiidiumi juurde moodustatud spetsiaalne celekaitsekomisjon ithiskondliku instantsina ei ole suutnud tagada, et meie keeleseadust kčikjal ja kēigi poolt tāidetaks. Kdige viimasel ajal on iiritatud m6nede abindudega seda olukorda parandada. Meie keelessaduse joustumine ја rakendumine on siiski toonud kaasa palju positiivset. See on mējunud soodsalt keelte dppimisele, on hakatud kiiresti koostama ја vālja апата mitmesuguseid dppevahendeid, s6nastikke, vestmikke jm. Terminoloogiat6čs kēik see erilisi sisulisi muutusi kaasa pole toonud, kiill ара on jārsult kasvanud terminikorrastuse maht. Terminileksikat oma erialal on hakatud korrastama Ка neis valdkondades, kus eestikeelse oskussdnavara korrastamist pikka aega ei toimunud, nagu niit. tekstiilit66stuses, kerget6čstuse alal, raudteetranspordis jm. aladel. On astutud samme selleks, et eesti keelt riigikeelena saaks kasutada koigis elulistes sfāārides ja et keeleseaduse nduetele vastaksid asjaajamine, tehniline dokumentatsioon, kaubanduskeel (etiketid, tootekasutamisjuhendid jms.) jm. | Keeleseaduse vastuvētmine meil Eestis ja teisteski Nēukogude Liitu kuulunud vabariikides lēi vajalikud eeldused asjaomaste rahvuskeelte kdigekūlgseks arenguks ning nende funktsioneerimiseks riigikeele rollis. Paraku on need keeleseadused ја nende positiivse mēju blokeerinud 24.04.90 NSVL Ūlemnēukogu poolt vastuvēetud iileliiduline keeleseadus (Закон о языках народов CCCP), mis suurriikliku aktina on paljus nullistanud vabariikide keeleseadustega saavutatu. On saanud selgeks, et rahvuskeelte tdiediguslik staatus, nende їбеіпе funktsioneerimine riigikeelena on vēimalik vaid rahvusvabariigi tdieliku suverāānsuse Котта]. Seda enam on intensiivne oskuskeele ja erialaleksika korrastamine vajalik ka praegusel iileminekuajajārgul teel tāieliku suverāānsuse poole. Pēhjalikud muutused praeguse Eesti poliitikas, tootmise ja majanduse kardinaalne itmberkorraldamine, йһа elavnevad ja laienevad sidemed vilismaailmaga, kdik see nduab ka meie keelelise suhtluse ūmberorienteerimist, nduab seda, et oleksime valmis tegutsemiseks ja asjaajamiseks mitmetes keeltes. Kiiresti, juba Кӧіре lāhema aja jooksul on vaja korrastada terminoloogiat mitmetel erialadel, eelkdige aga sellistel aladel, nagu seda on tootmise ограпіѕсегітіпе, kaubandus, varustus, turustus, rahandus, pangandus jms., seega majanduse valdkonnas selle sdna avaras tāhenduses. Ja selles suunas t66 kāibki. Juuni 1990 70 NUOSEKLUS TERMINOLOGIJOS DARBAS KAIP BENDRINĖS KALBOS PLĖTOJIMO PRIELAIDA IR PAMATAS Santrauka Kad nacionalinė kalba galėtų atlikti visas pagrindines funkcijas ir būti valstybine kalba, jai būtina visų sričių visapusiška ir išplėtota leksika. Straipsnyje apžvelgiama, kaip vyko šis procesas estų kalbos istorijoje. Kai kurių žmogaus veiklos sričių profesinės estų leksikos užuomazgos siekia žilą senovę. Nuo praeito amžiaus į estų specialiosios leksikos plėtrą jau buvo žiūrima sąmoningai, tai būdinga visų pirma tokiems nacionalinio judėjimo veikėjams, kaip Kreicvaldas (F. R. Kreutzwald), Jakobsonas (C. R. Jakobson), Kunderis (J. Kunder), Hermanas (K. A. Hermann), Helatas (P, Hellat) ir kt. Iki šio šimtmečio pradžios grynai estiškų terminų kūrimas Estijoje turėjo uždarą, individualų pobūdį. Planingesnė ir kryptingesnė ši veikla pasidarė pirmame mūsų amžiaus dešimtmetyje. Įvairiy sričių terminija imta tvarkyti tam tikrose darbo komisijose kolektyviai. Tuo būdu per 1909— 1919 m. buvo išleisti 9 terminų žodynai, turintys beveik 10 000 terminų. Terminų tvarkyba Estijoje ypač išsiplėtė po to, kai buvo įkurta nepriklausoma Estijos Respubli= ka ir įvairios disciplinos Tartu universitete pradėtos dėstyti estiškai. Trečiajame ir ketvirtajame šio amžiaus dešimtmetyje buvo padėti daugelio mokslo šakų sisteminės terminijos pagrindai (botanikos, zoologijos, geologijos, medicinos, teisės ir kt.). Intensyviai dirbant, 1920—1940 m. buvo sudaryta ir išleista daugiau kaip 40 terminų žodynų, apimančių beveik 200 000 estiškų terminų, Kuriant dabartinę terminologiją ypač nusipelnė akad. J. V. Veskis (J. V. Veski), kuris aktyviai dalyvavo daugelio to meto terminologijos komisijų darbe ir sumaniai bei visapusiškai rėmėsi liaudies kalbos vidiniais resursais. Terminologijos darbas ir terminų tvarkyba buvo tęsiama ir po Antrojo pasaulinio karo. Be versnų žodynų (bendras terminų kiekis — 350 000). Ве to, sutvarkyta terminija buvo skelbiama žurnaluose bei informaciniuose metodiniuose leidiniuose, kaip ir specialiųjų knygų priedai. Terminų tvarkybos rezultatai matyti iš daugelio kapitalinių veikalų, enciklopedijų ir kt. Pastaraisiais dešimtmečiais taikomas ir operatyvus terminų tvarkybos būdas — sudaromi respublikiniai terminų standartai (šiuo metu jų yra apie 70). Nuoseklus ir intensyvus terminologijos darbas padėjo estų kalbai sėkmingai atlikti valstybinės kalbos uždavinius nepriklausomos Estijos Respublikos metais (1918—1940). Iš esmės estų kalba plačiau ar siauriau atliko valstybinės kalbos funkciją ir po 1940 metų — tarybų valdžios metais. Pastarųjų dešimtmečių vienpusiška ekonominė ir nacionalinė politika neigiamai paveikė estu kalbą ir susiaurino jos natūralias funkcijas. Todėl pasidarė būtina 1989 m. sausį priimti specialų kalbos įstatymą. Šis įstatymas skirtas ginti estų kalbos teisėms. Vis dėlto yra aišku, kad nevaržomas nacionalinės kalbos statusas ir valstybinės kalbos funkcionavimas galimas tik esant visiškam пасіоnalinės respublikos suverenitetui, Specialiosios leksikos ir terminų tvarkybos darbas labai reikalingas ir dabartiniu pereinamuoju prie visiško savarankiškumo laikotarpiu. Ypač tai svarbu toms šakoms, kurios yra tiesiogiai susijusios su esminiu gamybos ir ekonomikos pertvarkymu. 1990 m. birželis ПОСЛЕДОВАТЕЛЬНАЯ ТЕРМИНОЛОГИЧЕСКАЯ РАБОТА КАК ПРЕДПОСЫЛКА И ОСНОВА РАЗВИТИЯ ЛИТЕРАТУРНОГО ЯЗЫКА Резюме Для того чтобы национальный язык нормально функционировал во всех сферах общественной жизни и существовал в роли государственного языка, он должен обладать pase витой многосторонней лексикой. В статье рассматривается, как проходил процесс развития эстонской терминологической лексики. 71 Первые зачатки профессиональной эстонской лексики в некоторых областях человеческой деятельности уходят в далекое прошлое. В прошлом веке к развитию эстонской специальной лексики относились уже сознательно, главным образом благодаря некоторым деятелям национального движения (Крейцвальд, Якобсон, Кундер, Херманн, Хеллат и др.). К началу этого столетия создание эстонских терминов носило индивидуальный характер. Более планомерный и целенаправленный характер эта деятельность приобрела в первом десятилетии нашего столетия. Терминолексику из разных областей стали упорядочивать в соответствующих рабочих комиссиях. В результате в течение 1909—1919 гг. вышли в свет 9 терминологических словарей, содержащих около 10 000 терминов. Особо широкий размах упорядочение эстонской терминологии приобрело после образования суверенной Эстонской Республики, а в Тартуском университете учебные дисциплины стали преподаваться на эстонском языке. В 1920— 1930-е годы была заложена основа систематической терминологии многих научных дисциплин (ботаники, зоологии, геологии, медицины, юриспруденции и др.). В 1920— 1940 тг. в результате интенсивной работы было составлено и издано более 40 терминологических словарей, охватывающих около 200 000 эстонских терминов. Особые заслуги в создании современной терминологии принадлежат академику Й. В. Вески, который активно участвовал в работе большинства терминологических комиссий и который умело и многообразно использовал внутренние ресурсы народного языка. Терминологическая деятельность и терминоупорядочение продолжались и после второй мировой войны. В течение 1945—1990 гг. самостоятельными изданиями вышли в свет около 130 различных терминологических словарей (350 000 терминов), не считая переведенных. Кроме того, упорядоченная терминология публиковалась в журналах и информационно-методических изданиях, а также в виде приложений к специальным изданиям. О результатах терминоупорядочения сообщалось во многих капитальных трудах, в энциклопёдии и др. Одним из оперативных способов терминоупорядочения в последние десятилетия является составление республиканских терминологических стандартов (сейчас их около 70). Благодаря последовательности и интенсивности деятельности в разработке терминолексики эстонский язык успешно выполнял задачи государственного языка в годы независимой Эстонской Республики (1918 — 1940). В сущности эстонский язык в большей или меньшей степени выполнял функции государственного языка и после 1940 года — в годы советской власти. Однако односторонняя экономическая и национальная политика в последние десятилетия отрицательно сказалась на функционировании эстонского языка и сузила его сферу распространения: Вследствие этого стало необходимым принять в январе 1989 г. специальный закон о языке. По своей сущности данный закон явился актом защиты прав эстонского языка. Стало очевидным, что полноправный статус национального языка и его нормальное функционирование в качестве государственного возможно только в условиях полного суверенитета страны. Тем не менее, интенсивная работа по упорядочению специального языка и терминолексики необходима и в настоящее время. Особенно это важно в тех областях, которые непосредственно связаны с коренным переустройством производства и экономики. Июнь 1990